Kingitus

Erki Veiko raamat „Kingitus” on isiklik ja filosoofiline vaade inimese olemusele ning tema suhestumisele maailmaga. Autor esitab küsimuse: „Kui kõik inimesed käituksid nagu mina täna, kas maailm oleks parem paik?” Sellest mõttekäigust areneb edasi vaade inimkonnale, kus igaüks peegeldab autori enda omadusi ja vastuolusid. Tekst kirjeldab inimesi samaaegselt hoolivate ja egoistlikena, enesekindlate ja hirmununa, mõtlikena ja mõttetustega koormatuna. Nii moodustub mitmekihiline pilt inimlikust olemisest, kus positiivsed ja negatiivsed jooned eksisteerivad kõrvuti ning loovad tegeliku, elulähedase tasakaalu.

Teoses joonistub välja mänguline ja samas kriitiline pilk maailma toimimisele. Erki Veiko asetab inimese universumi keskmesse, kuid pöörab ümber traditsioonilise jumalasuhtelise hierarhia: tema kirjeldatud maailmas on jumal see, kes teenib inimest. Selline lähenemine asetab rõhu inimeste endi otsustusvõimele ja vastutusele. Samal ajal rõhutatakse elurõõmu, nalja ja vabaduse tähtsust – elu mõte ei kao isegi lärmi, kaose ja piiride puudumise keskel. Autor loob pildi maailmast, kus tööd ja kohustused ei välista lõbu ja mängulisust, vaid pigem põimuvad sellega lahutamatult.

Erki Veiko on eesti autor, kes avaldab loomingut oma nime all ning seob oma tekstides filosoofilisi tähelepanekuid ja argielu vahetuid kogemusi. „Kingitus” on tema mõtteline eksperimendiraamat, kus isiklikust enesepeegeldusest kasvab välja üldisem arutlus inimolemuse üle. Veiko käekirja iseloomustab otsekohene väljenduslaad, milles põimuvad ühiskonnakriitilised ja humoorikad tähelepanekud. Tema tekstid kutsuvad lugejat kaasa mõtlema, kas ja kuidas võiks maailm muutuda, kui igaüks näeks end mitte pelgalt osana tervikust, vaid ka terviku loojana.