Toomani. Erika Nõva mälestused

„Toomani. Erika Nõva mälestused“ on arhitekt Erika Nõva isiklik ja tähelepanekuterohke tagasivaade oma elule, lapsepõlvele ja perekondlikule taustale. Mälestusteraamat keskendub eelkõige Nõva lapsepõlvekodule Toomani talus Harjumaal ning seal veedetud aastatele, mis kujundasid tema maailmapilti, väärtusi ja hilisemat elukäiku. Kirjutatud on vaoshoitud, ent sisendusjõulises stiilis, mis annab edasi nii argielu nüansse kui ka laiemat ühiskondlikku tausta, milles kasvamine mõjutas tulevast Eesti esimest nais-arhitekti. Perekondlik pärimus, igapäevased tööd ja taluhoonete elu-olu saavad raamatus keskse koha.

Lisaks isiklikele meenutustele sisaldab teos ka kultuuriloolist mõõdet: Nõva kirjeldused Harjumaa taluelust, taluhoonete korraldusest ja kohalikust tavakultuurist pakuvad väärtuslikku allikat nii arhitektuuri- kui ka sotsiaalajaloo huvilisele. Tema vaade on kantud austusest maaelu vastu, kuid samas realistlik ja kriitiline, avades ka peresuhete ja ajastu piirangute keerukusi. Raamatust joonistub välja elulooline ja ruumiline maailm, kus kodu ei olnud pelgalt elupaik, vaid identiteedi kandja. Isiklik ja professionaalne maailm põimuvad, peegeldades autori hilisemat pühendumust Eesti taluarhitektuuri uurimisele ja väärtustamisele.

Erika Nõva (1905–1987) oli Eesti esimene diplomeeritud nais-arhitekt, kes pühendus peamiselt maa-arhitektuurile, talumajade ja maainimese elukeskkonna mõtestamisele. Tema tööde keskmes olid funktsionaalsus ja kohalik traditsioon, mida ta oskas ühendada kaasaegsete vajadustega. Mälestusteraamat „Toomani“ ilmus postuumselt ja selle andis välja Toomani Talumuuseum, mis tegutseb autori sünnikodus. Teos on väärtuslik nii eluloolise kui kultuurilise dokumendina, jäädvustades ühe silmapaistva naise elutee ja mõttemaailma ning pakkudes samas haruldast sissevaadet 20. sajandi alguse Eesti maakeskkonda.