Soome lahe kahel kaldal

Erika Nivanka „Soome lahe kahel kaldal“ on isiklikest mälestustest, ajaloolistest tähelepanekutest ja kultuurilistest võrdlustest kantud jutukogu, mis uurib elu kahe riigi – Eesti ja Soome – vahelisel teljel. Autor, kes on pikalt elanud ja töötanud mõlemal pool lahte, vaatleb oma kogemuste kaudu, kuidas lähinaabrid, keda eraldab vesi, on tegelikult tihedalt seotud ajaloo, argielu ja inimliku mõtteviisi tasandil. Raamat liigutab lugejat vaikselt ja siiralt, andes sõna nii üksikisiku lugemusele kui ka laiemale kultuurilisele peegeldusele.

Tekstid on kirjutatud vahetus ja ladusas stiilis ning sobivad nii aeglaseks mõtisklemiseks kui ka järjest lugemiseks. Autor keskendub sageli väikestele detailidele – keelepruuk, toidulauad, kodused kombed, meediamaastik, suhtlusviisid – ja võrdleb neid varjamatu sümpaatia, ent ka kriitilise pilguga. Raamatust joonistub välja kahe ühiskonna erinevuste ja sarnasuste muster, mis ulatub argipäevast väärtushinnanguteni. Oluline roll on ka mälul ja selle tähendusel: kuidas ajalugu elab edasi isiklikus kogemuses ning kuidas lahusolek ja taasühinemine on mõjutanud Eesti ja Soome vahelist tunnetuslikku ruumi.

Erika Nivanka (1929–2018) oli ajakirjanik, esseist ja tõlkija, kes tegutses aastakümneid kultuurisuhete edendajana Eesti ja Soome vahel. Tema kirjutisi iseloomustas tähelepanelikkus, empaatia ning võime mõista kultuuri inimestes, mitte üksnes institutsioonides. „Soome lahe kahel kaldal“ ilmus Eesti Päevalehe raamatusarjas, mille eesmärk oli talletada ja jagada tähenduslikke elulugusid ja mälestusi. See teos on ühtaegu isiklik tagasivaade ning vaikne, kuid sisukas panus kahe naaberrahva mõistmisse, ühendades ajastu vaimu ja üksikisiku vaate erilise tundlikkusega.