Viru tänav ja teised

Trivimi Velliste auks, kes Erika Auliku “avastas”, peab ütlema, et see oli tõepoolest õnnelik leid: viimase ladusalt kirjutatud mälestusedäratavad vägagi ellu tükikese jäädavalt kadunud maailmast. Tavaliselt on mälestustes ju vähe olmet, elu-olu, eriti nii detailselt naguErika Aulikul, kes täidab oma põhjalikul, ent kaugeltki mitte kuival viisil selle lünga, kirjeldades, kus aadressil midagi täpselt asus, ja kuidas too asukoht välja nägi, - nii on Velliste vaimustatud, lugedes Auliku mälestustest majade ja isegi ruumide kohta, kus Velliste ise poolsada aastat hiljem töötas… Velliste kirjutab: “ Temaga üheskoos mööda Viru või Harju tänavat liikudes astume sisse ühte majja teise järel, kusjuures majad on kenasti varustatud numbritega, mis ikka veel kehtivad. See on peaaegu käsiraamat. Võimalik, et tõlkimiskõlbulikki - seda enam, et raamatus on palju juttu siinsetest omaaegsetest juutidest, sakslastest, venelastest. Samuti nagu linna kaubasuhetestja külalistest.
Linn on nagu inimene. Tal on oma lugu. Ja seda lugu on Erika Aulik pajatanud ühtaegu lühikese kronoloogia, fotoalbumi, kirjeldusena tundmuslikust teekonnast.
Elamuslik raamat, kus muu hulgas vaetakse tagasihoidlikult isegi meie kirjanduslikke kuulsusi, rääkimata kirjanduse “tšinovnikutest”; töötatakse küll maadligi puumaja pagariäris (mis muu hulgas müüb hommikuti töölistele keeva vett!), küll kesklinna uhkeimas bnüroohoones; kus elatakse üle Tallinna pommitamised ja loetletakse karusnahkade hindu Viru tänava juutide poes ja kus läbi ridade kumab kord kibe hukkamõist, sõnaaher nagu põlglik pea ära pööramine, kord sügav, halvasti varjatud sümpaatia… Nii tõuseb lugeja ette tõepoolest nagu lihast ja verest tükike jäädavalt kadunud maailmast mis toob ajaloo palju lähemale kui mistahes fakte ja aastaarve loetlev õpik. Sealjuures ei ole Erika Aulik, kui järele mõtlema hakata, enesest nii palju kirjutanudki kui just ajaloost - ühe linna loost tema ajas.
Boonusena veel hulgana ehedaid ja vähem või rohkem isiklikke ajaloolisi fotosid, mis kahtlemata pakuvad huvi ka laiemale lugejate ringile.