Lugusid möödunud aegadest

Erik Virbsoo teos „Lugusid möödunud aegadest“ on mälestuslikku laadi jutustuste kogumik, mis keskendub autori isiklikele kogemustele ning tähelepanekutele 20. sajandi Eesti eluolust. Raamat koosneb mitmest loost, milles vahelduvad lüürilisemad meenutused lapsepõlvest, elulised vahejuhtumid kooliteelt ja argised seigad täiskasvanuikka jõudmise ajast. Kogumiku siduvaks teljeks on kodukoha ja rahvuskultuuri jäädvustamine ajas, kus nii poliitilised kui sotsiaalsed olud pidevalt muutusid. Virbsoo lähenemine on isiklik ja kohati nostalgiline, kuid ta ei idealiseeri minevikku, vaid näitab seda koos kõigi kontrastide ja muutumistega.

Lood on kirjutatud vahetus, rahulikus toonis, milles on tunda rahvajutulist jutustamisviisi. Sageli põimuvad ühe loo sees ajaloolised faktid ja subjektiivne kogemus, mis loob teksti, mis ei ole pelgalt mälestuste kirja panek, vaid ka mõtisklus ajastu vaimust. Olulise koha saavad inimestevahelised suhted, nende kestvus ja katkemised, ning kohaliku elu väiksed detailid – olgu need seotud rahvakommetega, tööde ja tegemistega või loodusvaatlusega. Mõned lood sisaldavad ka kerget huumorit, teised aga kannavad endas melanhoolset tooni, peegeldades elu paratamatut kulgemist ja kaduvust.

Erik Virbsoo oli eesti keeleteadlane ja murdeuurija, kelle teaduslik tegevus keskendus eeskätt eesti murrete, eriti lõunaeesti keelekuju uurimisele. Lisaks teadustööle paistis ta silma ka publitsisti ja meenutuste kirjutajana, kelle kirjatööd olid alati hoolikalt läbi mõeldud ja keeleliselt täpsed. „Lugusid möödunud aegadest“ peegeldab autori oskust jäädvustada isiklikke mälupilte nii, et need kõnetavad ka laiemat lugejaskonda – neid, kelle jaoks minevik pole lihtsalt aeg, vaid elatud elu osa, mida tasub edasi anda.