Seitsmes laps

Erik Valeuri romaan „Seitsmes laps“ on mahukas ja mitmekihiline põnevusromaan, mis põimib omavahel perekonnasaladused, poliitika, ühiskonnakriitika ning psühholoogilise mõtiskluse lapsepõlve mõjust inimese identiteedile. Loo keskmes on seitse last, kes 1960. aastatel elavad Taani rannikul Frederiksborgi lastekodus. Aastakümneid hiljem saadetakse ajakirjanikule nimega Erik Munk salapärane kiri, mis viib ta uurima omaenda päritolu ja paljastama selle kaudu ka teiste kunagiste lastekodulaste saatuseid. Tasapisi hakkab ilmnema keeruline võrgustik, kus hargnevad bioloogilised ja ideoloogilised seosed, mis ulatuvad ühiskonna eliidi ja riikliku hooldussüsteemi varjatud nurkadesse.

Romaan areneb vaheldumisi oleviku ja mineviku vahel, luues laiaulatusliku pildi Taani lähiajaloost ja selle varjatud kihistustest. Tegelaskujude kaudu avatakse adopteerimise, identiteedi otsingute ja lapse õiguste küsimusi. Teose toon on sageli melanhoolne ja kriitiline, kuid samas tundlik ja introspektiivne, sundides lugejat mõtlema moraalsete otsuste ja institutsionaalse vastutuse üle. Valeur kasutab aeglast ja detailselt lahtikerivat jutustamisviisi, kus iga uus fakt lisab tähendust eelnevatele sündmustele ning muudab lugeja arusaama tegelastest ja nende motiividest.

Erik Valeur on Taani ajakirjanik ja kirjanik, kelle debüütromaan „Seitsmes laps“ pälvis ilmudes laialdast tunnustust ning võitis mitmeid kirjandusauhindu. Tema taust uuriva ajakirjanikuna peegeldub selgelt ka teose ülesehituses – faktitäpsuses, sotsiaalses kriitikas ja võimes paljastada ühiskondlikke mehhanisme isiklike lugude kaudu. Valeur ei paku lihtsaid lahendusi, vaid sunnib lugejat kahtlema ja kaasa mõtlema, käsitledes sügavalt isiklikke teemasid laiemas kultuurilises ja poliitilises kontekstis. „Seitsmes laps“ on korraga nii mõistatusromaan kui ka ühiskondlik seisukohavõtt, milles minevikul on pikk ja keeruline vari.