22 päeva Hiinas

Erich Moisari teos „22 päeva Hiinas” on dokumentaalne reisikiri, mis põhineb autori isiklikel kogemustel ja tähelepanekutel 1950. aastate Hiinas. Lühikese, veidi enam kui kolm nädalat kestnud visiidi jooksul külastas autor erinevaid meditsiiniasutusi, osales kohtumistel kohalike arstidega ning jälgis igapäevaelu nii linnades kui ka maapiirkondades. Raamat keskendub ennekõike tervishoiule ja meditsiinipraktikale, kuid annab samas ka laiemat konteksti hiina ühiskonnast, kultuurist ja oludest tollases sotsialistlikus Hiinas.

Teose eripäraks on tähelepanelikud ja sageli kriitilise pilguga kirja pandud muljed, mis on esitatud päevikumärkmete vormis. Moisar ei piirdu üksnes pealtnähtuga, vaid püüab mõista nähtuste tausta, võrreldes Hiina meditsiinisüsteemi toonase Eesti või laiemalt Nõukogude Liidu kogemustega. Raamatu teises pooles on lühiülevaade traditsioonilisest hiina meditsiinist, milles tutvustatakse selle ajaloolist kujunemist, raviprintsiipe ja sagedamini kasutatavaid meetodeid, nagu nõelravi, taimeravi ja qigong. Kuigi autor jääb kohati skeptiliseks, oskab ta esile tõsta ka nende praktikate tähendust hiina kultuuris.

Erich Moisar (1906–1990) oli arst ja teadust populariseeriv autor, kelle huvi meditsiiniajaloo ja kultuuridevaheliste tervisepraktikate vastu leidis väljundi mitmes kirjutises. Tema oskus kirjeldada keerulisi nähtusi arusaadavas ja elavas keeles tegi ta tuntuks nii erialaseltsides kui ka laiema lugejaskonna seas. „22 päeva Hiinas” on heaks näiteks sellest, kuidas ühe eriala esindaja vaade avardub rännakul teise kultuuri ja kuidas sellest sünnib sisukas ja ajaoludele iseloomulik pilguheit kaugema maailma telgitagustesse.