Unistuste tuba. Kunstnikuromaan

„Unistuste tuba“ on Erich Maria Remarque’i varane romaan, mille ta avaldas oma õigel nimekujul Erich Remark. Teos kujutab kunstnikuromaani vormis lugu, milles põimuvad unistused, idealism ja nooruse tärkav loovus. Sündmustiku keskmes on vananev ja haigusest kurnatud kunstnik Fritz, kelle jaoks kunst ja looming on elu mõte ning hingejõu allikas. Tema teekond ristub kahe noore inimesega – kooli lõpetanud Elisabethi ja muusikuannet arendava Ernsti –, kellest saavad loo värskuse ja tulevikulootuse kandjad. Romaani süžee on lihtne, kuid täidetud sümboolsete vihjete ja ajastu romantilis-sentimentaalse meeleoluga.

Teos kannab endas arutlust loomingu ja elu, unistuste ja tegelikkuse vahelise suhte üle. Fritz kehastab kunstnikku, kelle loominguline tee on jõudmas lõpule, ent kes näeb uue põlvkonna kaudu jätku ja lootust. Elisabeth ja Ernst esindavad noorust, mille kaudu romaan avab ande ja pühendumise esimesi samme. Nii tekib kolmnurkne suhe, kus kogemuste pagas, süütus ja loomeenergia peegelduvad üksteises. Kuigi romaan on toonilt sentimentaalne ja naiivne, pakub see huvi just autori loomingu varajase arenguetapina, näidates, kuidas hilisem maailmakuulus kirjanik otsis oma teemasid ja väljendusviisi.

Erich Maria Remarque (1898–1970) on tuntud eelkõige kui 20. sajandi suurimaid sõjaromaane loonud autor, kelle „Läänerindel muutuseta“ tegi ta maailmakuulsaks. Noorelt kasutas ta nimekuju Erich Remark ning avaldas mõned teosed, enne kui leidis oma tõelise kirjandusliku hääle. „Unistuste tuba“ kuulub tema varasesse loomingusse, kus veel ei ilmne hilisematele teostele omane sõjakogemuse raskus, vaid pigem romantiline ja idealistlik toon. Hilisemates romaanides, nagu „Kolm kamraadi“, „Triumfikaar“ ja „Must obelisk“, ühendab ta isikliku kogemuse, ajastu traagika ja sügava inimliku kaastunde, mis on muutnud tema loomingust klassika.