Taeval ei ole soosikuid

„Taeval ei ole soosikuid” kuulub Erich Maria Remarque’i hilisloomingu hulka ja keskendub inimlikele saatustele, mida varjutavad sõja järelkajad ning isiklikud kaotused. Romaani süžee liigub armastusloo ja traagilise paratamatuse vahel, kus peategelasteks on raskelt haige noor naine Lillian ja eluohtliku spordialaga tegelev autovõidusõitja Clerfayt. Nende kohtumine ja suhe toovad esile elu kaduvuse ja hapruse, samas ka selle ilu ja intensiivsuse. Teos uurib, kuidas inimesed otsivad lähedust ja mõtet olukorras, kus tulevikku varjutavad haigus ja surma paratamatus.

Romaan põimib armastusloo ja eksistentsiaalsed küsimused, pakkudes samas ka põnevust ja pinget. Lilliani ja Clerfayti lugu on täis sisemisi vastuolusid – ühelt poolt kirg ja elujanu, teiselt poolt hirm kaotuse ja lõpu ees. Remarque’i detailitäpne stiil ja psühholoogiline sügavus annavad tegelastele elulise mõõtme, tuues esile nende sisemised heitlused. Teose dramatism ja visuaalne kujundlikkus on olnud ka filmiloojatele inspireeriv: raamatu põhjal valmis 1977. aastal film „Bobby Deerfield”, milles peaosas mängis Al Pacino.

Erich Maria Remarque (1898–1970) oli saksa kirjanik, kelle loomingut on mõjutanud Esimese maailmasõja kogemused ja nende järelmõjud. Tema rahvusvahelise tuntuse aluseks sai romaan „Läänerindel muutuseta”, milles ta kujutas sõja mõttetust ja purustavat mõju tervele põlvkonnale. Hilisemates teostes, sealhulgas „Taeval ei ole soosikuid”, käsitles ta enam isiklikke lugusid ja eksistentsiaalseid küsimusi, kuid sõja varjud ja inimelu hapruse teema jäid tema loomingus püsivaks. Remarque’i teosed on mõjutanud nii 20. sajandi kirjandust kui ka filmikunsti, olles ühtaegu ajastu peegel ja universaalsete inimlike tunnete väljendus.