Must obelisk 2. osa

Erich Maria Remarque’i romaan „Must obelisk” toob lugejani pildi Saksamaa väikelinnast 1920. aastate inflatsiooni keerises. Teose keskmes on matusetarvete äri, kus peategelane töötab, ning kohalik vaimuhaigla, mis pakub omalaadset peeglit ühiskonnas toimuvale. Romaan kirjeldab, kuidas inimesed püüavad tulla toime olukorras, kus raha kaotab päev-päevalt väärtust ja elu nõuab pidevat kohanemist. Vaatamata majanduslikule segadusele ei seisku aga seltskondlik elu: inimesed otsivad meelelahutust, suhtlevad ja peavad oma väikesi unistusi, mis annavad igapäevale värvi ja mõtte.

Remarque ühendab loos iroonia ja leebe huumori, mis aitavad kujutada inflatsiooni absurdsust ning inimeste leidlikkust. Romaani lehekülgedel vahelduvad lustakad restoranistseenid, lõbumajade kirjeldused ja ühiskondlikud arutelud armastus- ja igatsusstseenidega, mis annavad loole inimliku mõõtme. Samuti põimuvad teosesse autori tähelepanekud ja mõtisklused selle üle, kuidas inimene saab ellu jääda olukorras, kus kindlustunne on kadunud ja kõik väärtused tunduvad kõikuvat. „Must obelisk” ei ole üksnes majandusliku kriisi kirjeldus, vaid ka inimliku tahtejõu ja lootuse lugu, kus väikelinna elu on kirjutatud suureks ja üldinimlikuks.

Erich Maria Remarque (1898–1970) oli saksa päritolu kirjanik, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse Esimest maailmasõda käsitleva romaaniga „Läänerindel muutuseta”. Tema looming keskendus sageli sõjajärgsete põlvkondade kogemustele, kodutusele, väärtuste kadumisele ja elu absurdsusele. „Must obelisk” kuulub tema hilisemasse loomingusse ning peegeldab Weimari vabariigi aja rahutusi ja majanduskriisi. Remarque’i proosat iseloomustab terane ühiskonnakriitika, kuid samas ka empaatia inimeste vastu, kes peavad kohanema lootusetuna näivate oludega. Tema teosed on jäänud kestma kui ajastu ausad ja poeetilised tunnistused.