Arc de Triomphe

Erich Maria Remarque’i romaan „Arc de Triomphe“ viib lugeja 1939. aasta Pariisi, kus peategelane, saksa pagulane ja arst Ravic, elab ilma dokumentideta ning töötab salaja haiglates teiste arstide varjus. Lugu algab sõjaeelse Euroopa ängi ja poliitilise segaduse taustal, kus pagulaste elu on pidevas hirmus arreteerimise ja väljasaatmise ees. Ravic, kes on põgenenud natside eest ja kaotanud kodumaa, kehastab inimest, kes peab oma minevikuga toime tulema, ent samas püüab leida uut alust ning inimlikku soojust võõras keskkonnas.

Romaani keskmes on Ravici ja näitlejanna Joan Madou traagiline armastuslugu, mis põimub tema mineviku varjude ja kättemaksusooviga Gestapo ohvitser Haake vastu. Teose atmosfääris põimuvad sõja lävel seisva linna ärevus, pagulaste ebakindlus ja igapäevaelu habras rütm, kus väiksemgi hetkeline rõõm võib ootamatult asenduda kaotuse ja vägivallaga. Remarque näitab, kuidas üksikisiku saatused põimuvad suurte poliitiliste protsessidega, ja kuidas inimesel on peaaegu võimatu leida püsivat rahu olukorras, kus kogu maailm on muutumas.

Autor ise, Erich Maria Remarque, oli saksa kirjanik, kelle looming keskendus peamiselt Esimese ja Teise maailmasõja mõjudele üksikisiku elus. Tema rahvusvahelise tuntuse tõi romaan „Läänerindel muutuseta“, mis paljastas sõja mõttetuse ja traagika. Hiljem pagulusse sunnituna kirjutas ta teoseid, mis kajastasid võõrsil elamise raskusi, identiteedi ja kodutuse teemasid ning inimlikku püüdlemist armastuse ja lootuse poole. „Arc de Triomphe“ kuulub tema küpsemasse loomingusse, andes tugeva pildi ajastust, mil inimesed olid justkui pidevas vahepealsuses – ei kuulunud kuhugi, kuid pidid ikkagi edasi elama.