Erich Kõlar. Kuulake ennast muusikasse
Erich Kõlar. Kuulake ennast muusikasse
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Teatriliit | 2012
- 422 lk | Kõvakaaneline | 170 x 245 mm
- ISBN: 9789985860632
- Keel: eestikeelne
„Kuulake ennast muusikasse“ on teos, mis käsitleb „Vanemuise“ teatri muusikalist arengut ja selle pikaajalise muusikajuhi ning dirigendi Erich Kõlari rolli selles. Raamat toob esile, kuidas sõjajärgse põlvkonna pühendunud töö ja loominguline jõud aitasid kaasa teatri kui muusikainstitutsiooni säilimisele ja õitsengule. Teose keskmes on nii muusikateatri kunstilised saavutused kui ka raskused, mida tuli ületada, et hoida repertuaari mitmekülgsena ja publiku huvi elavana. Autor kirjeldab protsesse, mis on kujundanud „Vanemuise“ muusikalist ilmet, ja toob esile selle seotuse laiema kultuurilise taustaga.
Kogumikus avatakse teatri muusikapool erinevatest aspektidest: repertuaari kujundamine, koostöö lauljate, orkestri ja lavastajatega ning publiku vastuvõtt. Eraldi tähelepanu on pälvinud probleemid, mis puudutasid rahastust, loomingulisi valikuid ja kunstilise tasakaalu hoidmist. Nende kirjelduste kaudu joonistub välja terviklik pilt, kus edu ja raskused käivad käsikäes. Teos näitab, kuidas muusika ja teater võivad ühendada kogukonda, pakkudes samal ajal nii kunstilist naudingut kui ka kultuurilist järjepidevust. Nii on raamat väärtuslik allikas kõigile, keda huvitab eesti muusika- ja teatrilugu.
Erich Kõlar (1926–2017) oli eesti dirigent ja helilooja, kes tegutses aastakümneid „Vanemuise“ muusikajuhina. Tema töö ulatus nii dirigendipuldisse kui ka organisatoorsesse ja pedagoogilisse tegevusse, millega ta mõjutas tugevalt teatri kunstilist taset. Kõlar on loonud ka omaloomingut, sealhulgas koori- ja orkestriteoseid. Tema pärand seisneb eeskätt muusikute põlvkondade juhendamises ja inspiratsiooni pakkumises, aga ka selles, et ta suutis keerulistel aegadel kindlustada „Vanemuise“ muusikateatri positsiooni Eesti kultuurielus. „Kuulake ennast muusikasse“ on tunnustus tema elutööle ja laiem käsitlus ühe kultuurikollektiivi arengust.
