Fabian. Ühe moralisti lugu

Erich Kästneri romaan Fabian. Ühe moralisti lugu viib lugeja 1930. aastate alguse Berliini, maailma, kus ühiskondlikud normid murenemas ja poliitiline ebakindlus õhus. Peategelane, endine germanist ja praegune reklaamitekstide kirjutaja Jakob Fabian, rändab läbi linna kabareede, bordellide, tänavate ja üksikute korterite. Tema vaatlused paljastavad ühe ajastu mandumise, kus iha, rahutus ja meeleheide põimuvad igapäevaeluga. Kästner ei anna oma kangelasele pääseteed, vaid laseb tal osaleda vaikses allakäigus, mille taustaks on terve kultuuriruumi moraalne väsimus.

Romaan ei keskendu selgele narratiivile, vaid koosneb stseenidest, mis koonduvad sisemise monoloogi ja maailmavaatliku refleksiooni ümber. Fabianil puudub konkreetne siht: ta vaatleb, kritiseerib, taandub. Tema suhe ümbritsevaga jääb distantseerituks, kuid mitte ükskõikseks – pigem kajastab see püüdu säilitada eetiline selgroog ajal, mil seda üha raskem on teha. Kõrvaltegelased, näiteks Fabiani sõber Labude või armastatu Cornelia, täiendavad tema sisemust võnkuvate moraalsete dilemmadega, andes raamatule kihilise ja laiahaardelise ühiskonnakriitilise mõõtme. Kästneri keelekasutus on terav, sageli irooniline, ent mitte küüniline – pigem kannab see leppimatut kurbust selle üle, mida inimene võib endale ja teistele teha.

Erich Kästner on eesti lugejale tuntud peamiselt lastekirjanikuna, kuid *Fabian* kuulub tema täiskasvanutele suunatud loomingusse ning eristub sotsiaalse teravuse ja ajaloolise täpsuse poolest. Kästner, kes elas läbi Weimari vabariigi lagunemise ja natsismi tõusu, jäi oma elu jooksul sõnavabaduse ja inimväärikuse veendunud kaitsjaiks. Ta kirjutas mahukalt publitsistikavormis, kuid tema ilukirjanduslikud teosed, nagu *Fabian*, annavad tunnistust sügavast eetilisest närvist ja murest inimese saatuse pärast maailmas, mis kaldub üha rohkem äärmusesse.