Võrgutades deemonit. Kirjaniku elust

Erica Jongi „Võrgutades deemonit. Kirjaniku elust“ on esseistlik ja isiklik teos, milles autor mõtiskleb kirjutamise, loomingulise kutsumuse ning kirjanikuks olemise tähenduse üle. Raamat koosneb temaatiliselt seotud tekstidest, kus Jong käsitleb ausalt ja otsekoheselt nii inspiratsiooni kui ka hirme, mis kirjutamisega kaasnevad. Pealkirjas mainitud „deemon“ sümboliseerib loomeprotsessiga seotud sisemist vastuolu – kirjutamise sundi, mis samas võib olla kurnav ja nõudlik. Jong vaatleb oma elukäiku ja kirjutamiskogemust avameelselt, puudutades ka enesekindluse kõikumisi, kirjutamise tähendust naisele ning kultuurilisi ootusi loovinimese suhtes.

Lisaks kirjutamisele arutleb Jong ka kirjaniku rolli üle ühiskonnas ning selle muutumise üle ajas. Ta meenutab oma läbimurdehetki, kirjandusskeene telgitaguseid ning publiku reaktsioone oma varasematele teostele, eeskätt romaanile „Lennuhirm“. Teose läbivaks jooneks on kirglik suhe keele ja kirjandusega – kirjutamine ei ole Jongi jaoks pelgalt amet või väljendusvahend, vaid eluviis. Samuti tuleb esile kirjaniku roll emana, armastajana ja naiskunstnikuna maailmas, kus loomingulise vabaduse saavutamine tähendab sageli ka ohverdusi. Teos põimib isikliku ja üldise, muutudes nii loovuse kui naiseks olemise käsitluseks laiemas tähenduses.

Erica Jong (sündinud 1942) on Ameerika kirjanik, luuletaja ja esseist, kelle loomingut iseloomustab julgus käsitleda naiselikkust, seksuaalsust ja identiteeti ausalt ja otsekoheselt. Tema läbimurdeteos „Lennuhirm“ (1973) tõi talle rahvusvahelise kuulsuse ning sai üheks teetähiseks naistekirjanduse arengus. Jongi hilisemad tööd, sealhulgas „Võrgutades deemonit“, peegeldavad küpse autori pilku, kus eneseanalüüs, iroonia ja siirus põimuvad tugevaks kirjanduslikuks häälks. Ta ei keskendu üksnes isiklikule eduloole, vaid avab ka kirjutamise kui igapäevase vaimse töö protsessi, tehes sellest mõtiskluse loovuse haprusest ja vastupandamatusest.