Milarepa

Eric-Emmanuel Schmitti lühiromaan Milarepa põimib kaasaegse jutustuse ja budistliku õpetuse, luues kahe tegelase kaudu silla üle ajas ja teadvuses. Teose keskmes on pariislasest mees, keda vaevavad raevuhood ja kes otsib oma elu mõtet. Psühholoogi asemel saadetakse ta budistliku õpetaja juurde, kes hakkab talle jutustama Tiibeti õpetlase ja joogini Milarepa elu. See muinasjutuliselt kulgev lugu kujutab meest, kes nooruses kasutab musta maagiat kättemaksuks, kuid seejärel pöördub sügava kahetsuse toel vaimsele teele. Milarepa teekond saab lohutuseks ja peegliks ka jutustuse nüüdisaegsele tegelasele, kes hakkab tasapisi endas ja oma minevikus orienteeruma.

Romaani ülesehitus vaheldub kahe tasandi vahel: ühelt poolt tänapäevane vestlus õpetaja ja õpilase vahel, teisalt legend Milarepast. Schmitti käekiri on vaoshoitud ja dialoogitihe, võimaldades lugejal mõtiskleda süü, andestuse ja vabaduse üle. Milarepa lugu ei esine pelgalt ajaloolise loona, vaid see aktiveerub kaasaegses tegelases, andes märku, et sisemine muutumine ja enesega leppimine on võimalik igal ajal ja igas kontekstis. Tekst ei moralisoe, vaid esitab küsimusi: kas inimene saab lunastust otsida ilma usuta? Kuidas vabaneda vihast, mis tundub õigustatud? Millal algab tegelik vastutus oma elu eest?

Eric-Emmanuel Schmitt on prantsuse-belgia kirjanik, kes on tuntud oma filosoofilise ja eksistentsiaalse teemakäsitluse poolest. Tema loomingus kohtuvad sageli läänelik mõtlemine ja idamaine tarkus, religioosne kahtlus ja vaimne otsing. Milarepa on üks tema varasemaid vaimsete teemadega teoseid, kus ilmneb tema oskus tuua sügavad ideed lugejani lihtsas, ent mõjusas vormis. Schmitti teosed on tõlgitud paljudesse keeltesse ning neid hinnatakse nii sisu kui vormi tasakaalu poolest.