Põhjala ristisõjad

Eric Christianseni „Põhjala ristisõjad” on üks olulisemaid ingliskeelseid ülevaateteoseid, mis käsitleb ristisõdade ajalugu Läänemere ruumis alates 12. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Teos ühendab eri piirkondade sündmused üheks suuremaks ajalooliseks protsessiks, tuues esile seosed ja mõjusuunad, mis varasemas käsitluses on sageli jäänud eraldi ja kohalikuks. Christiansen seob Taani ja Saksa misjoni- ja vallutusretked Sloveenia ja Preisimaa aladel, Rootsi tegevuse Soomes ja Karjalas ning Saksa ordu kampaaniad Baltikumis ühtsesse vaatevälja, asetades need kogu Euroopa ristisõdadesse laiemas tähenduses.

Raamat on kirjutatud kriitilise, ent laiahaardelise lähenemisega. Autor ei käsitle Põhjala ristisõdu pelgalt usuliste või sõjaliste kampaaniatena, vaid toob esile ka nende poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõõtme. Läänemere äärsete piirkondade ristiusustamine ja vallutamine ei olnud isoleeritud nähtused, vaid osa Euroopa laiemast laienemisprotsessist, mille taga seisis nii Rooma kui ka kohalikud dünastiad. Christiansen analüüsib, kuidas lääne feodaalne kord ja kiriklik struktuur juurduvad Põhjalas ja millist rolli mängivad selles kohalikud eliidid ning sõjalised ordud. Teose akadeemiline täpsus on ühendatud arusaadava ja struktureeritud esitusviisiga, mis teeb selle kättesaadavaks ka laiemale lugejaskonnale.

Eric Christiansen (1937–2016) oli briti ajaloolane ja Oxfordi ülikooli emeriitõppejõud, kelle uurimisfookus ulatus Põhja- ja Ida-Euroopa keskaega. Taani juurtega Christiansen kasutas oma keeleoskust ja allikate tundmist, et uurida piirkondi, mis ingliskeelses ajalookirjutuses on jäänud vähem käsitletuks. „Põhjala ristisõjad” on tema tuntuim teos, mida on hinnatud just võime eest vaadelda Läänemere piirkonna ajalugu mitte perifeerse, vaid Euroopa kesksete arengute osana. Raamat on oluline lugemisvara kõigile, kes huvituvad Eesti ja naaberpiirkondade keskajast, ristisõdade ajaloost ja Euroopa geopoliitilise kaardi kujunemisest varauusajal.