Bartleby & Co

Enrique Vila-Matase romaan „Bartleby & Co” on omanäoline ja žanripiire kompav teos, mis liigub ilukirjanduse ja esseistika piiril. Tegu on fiktiivse päeviku vormis kirjutatud uurimusega kirjandusliku vaikimise fenomenist – autoritest, kes on otsustanud loobuda kirjutamisest või teinud seda vaid korra elus. Teose peategelaseks on üksildane ja tagasihoidlik kontoritöötaja, nimetu kirjanik, kes ei ole ise midagi avaldanud peale ühe romaani aastate eest. Tema päevik sisaldab 86 katkendlikku ülestähendust, milles ta arutleb kirjutamisest keeldumise ja loomingulise vaikuse põhjuste üle, tuues näiteid nii päris- kui ka väljamõeldud autorite hulgast.

„Bartleby & Co” pealkiri viitab Herman Melville’i novelli „Bartleby, kirjatundja” peategelasele, kes keeldub tööst sõnadega „ma eelistaksin mitte”. Vila-Matas kasutab Bartlebyt kui sümbolit loojatest, kes vaikivad või pöörduvad tagasi loomingulisest väljendusest. Raamat on täis viiteid maailmakirjandusele – mainitakse näiteks Rimbaud’d, Kafka’t, Salingerit, Walserit ja paljusid teisi autoreid, kelle looming on katkestatud või jäänud ootamatult lühikeseks. Samal ajal kajastavad need mõtisklused ka päevikupidaja enda võimetust kirjutada, muutes teose intiimseks ja introspektiivseks uurimuseks loomekriisist ja sisemisest vaikimisest.

Hispaania kirjanik Enrique Vila-Matas (sünd. 1948) on tuntud oma metakirjanduslike romaanide poolest, kus tegelikkus ja väljamõeldis, autor ja tekst põimuvad omavahel tihedalt. Tema loomingule on omane intertekstuaalsus, iroonia ja eksistentsiaalsed teemad, mis käsitlevad kirjutamise tähendust ja kirjanduse mõju inimese enesetajule. „Bartleby & Co” on üks tema tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid, mida peetakse keskseks tekstiks nüüdiskirjanduse eneseteadlikkuse ja loomevaikuse käsitluses. Raamat ei paku otseseid vastuseid, vaid avab ruumi mõtlemiseks ja vaikuse kui loomingu paradoksaalse vormi tajumiseks.