Kalevipoeg ja sarviktaat

„Kalevipoeg ja sarviktaat” on Eno Raua jutustus, mis tugineb rahvuseepose „Kalevipoeg” ainetel ning toob esile muistse kangelase seiklused sarvikute maailmas. Lugu keskendub Kalevipoja ja sarviktaadi kokkupõrkele, kus jõukatsumised ja kavalus mängivad olulist rolli. Raua versioon on kirjutatud lastele, mistõttu eepose tõsimeelse ja raskepärase sisu asemel on rõhk pandud mängulisusele, muinasjutulisusele ja seikluslikule õhkkonnale. Raamat loob pildi Kalevipojast kui jõulisest, aga samas ka inimlikult eksivast kangelasest, kes peab rinda pistma üleloomulike jõududega.

Teoses on esil rahvapärimuslik maailm, kus kohtuvad muistne mütoloogia ja lihtne huumor. Kalevipoja seiklused sarvikutega annavad lastele võimaluse näha eepose kangelast lähedasemas ja arusaadavamas võtmes. Lugu õpetab ka väärtusi – vaprust, sihikindlust ja õiglust –, näidates, kuidas kangelane peab takistustest hoolimata edasi liikuma. Illustratsioonide ja jutustuse koostoimes sünnib lastele sobiv raamat, mis vahendab rahvuseepose ainet lihtsas ja köitvas vormis.

Eno Raud (1928–1996) oli eesti lastekirjanik, kelle sulest on ilmunud arvukalt jutustusi, muinasjutuainelisi teoseid ja lasteraamatuid, sealhulgas „Sipsik”, „Naksitrallid” ja „Jälle need naksitrallid”. Ta oli meister rahvajuttude ja klassikalise kirjanduse motiivide töötluses, kohandades need lastele arusaadavaks ja kaasakiskuvaks. „Kalevipoeg ja sarviktaat” kuulub tema loomingu varasemasse perioodi, mil ta sidus eesti rahvuseepose muinasjutulise pärandi lastekirjanduse vormiga, tuues noorele lugejale lähemale eesti kultuuri ühe tähtsama sümboli.