Käbi käbihäbi

Raamat „Käbi käbihäbi” koondab lühikesed, rütmilised lastesalmid, kus keel loob nalja ja mõtte samal ajal. Teos ehitab stseene argistest asjadest ja olenditest, laseb sündida väikestel pööretel ning jätab ruumi kaasaütlemiseks. Salmid kasutavad riimi, kordust ja tempot; point tekib sageli viimasel real. Lugeja saab lihtsa reegli: sõna nihkub, kõla muutub, tähendus hakkab tööle. Näiteks kõrvitsa puhul liigub mõte rahulikust aiaviljast taeva poole ning pööre avab uue pildi. Nõnda toimivad paljud tekstid nagu keeleline katse: mis juhtub, kui asendada üks sõna teisega, kui pöörata väljend pea peale või kui lasta kahel häälikul üksteist lükata. Pildid toetavad lugemist ja annavad rütmile pausi, kuid loo veab keel, mis peab vastu nii valjult lugemisele kui vaiksele kordamisele.

Kogumik sobib ettelugemiseks ja iseseisvaks proovimiseks. Salmi pikkus on lühike, mis võimaldab peatuda, naasta ja uuesti proovida. Laps saab kuulda, kuidas riim tõmbab tähelepanu, ning harjutada, kuidas rõhk nihutab tähendust. Tekstid soodustavad mängu: lugeja võib jätkata mustrit, vahetada sõnu, tuletada uusi ühendusi ning võrrelda, mis kõlab ja mis ei kõla. Sisu ei anna moraali, vaid pakub olukorra, kus lahendus sünnib kujutlusvõimes. Õpetaja või lapsevanem saab kasutada salme häälikumänguks, rõhu harjutamiseks, lihtsate rütmide klappimiseks ja sõnavara täiendamiseks. Raamat hoiab loetavuse ja pausi tasakaalus: iga salm on tervik, ent töötab ka reas, kui lugeda mitu järjest ja otsida korduvat võtet. Nõnda tekib rütm, mis hoiab lugemise lihtsa ja selge, kuid lubab küsida, miks üks pööre on naljakas ja teine hoopis krapsakas.

Eno Raud on eesti lastekirjanduse autor, kelle looming paneb kõlama keele mänguvõimalused. Ta kirjutab selge lause ja nähtava rütmiga, laseb motiivil kasvada korduse kaudu ning hoiab pildi lapse mõõdus. Tema tekst toetub kuulamisele: ette lugedes saab salm oma tempo, mis juhatab naeru või mõttepausi. Raud ei tiku seletama, vaid jätab ruumi, et lugeja teeks ise sammu. Tema teosed on püsima jäänud, sest nad usaldavad lihtsat võtet: leiutada väikesest nihkest uus vaade. „Käbi käbihäbi” paigutub sellesse joonesse kui keelemängu tööraamat, mis õpetab tähele panema häälikut, rütmi ja sõna piiri ning näitab, kuidas neist kolmest kasvab salm, mida on kerge meelde jätta ja mille juurde on kerge tagasi tulla.