Väike romaaniraamat 2. osa

„Väike romaaniraamat 2. osa” on Enn Vetemaa loominguline jätk tema kirjanduslikule eksperimendile, kus ta esitab lühivormis tekste, mis mängivad romaani kui žanri piiridega. Selles köites leiab kaks eriilmelist teost: „Kalevipoja mälestused” ja „Munad hiina moodi”. Mõlemas loos kasutab autor omapärast huumorit, irooniat ja teadlikku kirjanduslikku mängu, et avada lugejale ootamatuid vaatenurki Eesti kultuuriloost ja inimlikust käitumisest. Vetemaa seob traditsioonilise ainese kaasaegse pilguga, andes nii klassikalistele teemadele kui ka igapäevaelu detailidele värske ja mõtlemapaneva vormi.

„Kalevipoja mälestused” vaatleb rahvuseepose kangelast hoopis uues valguses, muutes ta traditsioonilisest müütilisest hiiglasest inimlikumaks ja mõtlevamaks tegelaseks. Autor mängib rahvuskangelase kujutamise viisidega ning asetab ta olukordadesse, kus lugeja märkab paralleele kaasaegsete probleemidega. „Munad hiina moodi” seevastu pakub iroonilist pilku argistele olukordadele ja suhetele, mille kaudu avatakse nii inimeste omavahelised pinged kui ka laiemad ühiskondlikud kontrastid. Nii sünnib kogumikus kaks eri tonaalsusega, ent ühiselt romaanivormi piiride üle arutlevat teksti, mis näitavad Vetemaa loomingulist mitmekülgsust.

Enn Vetemaa (1936–2017) oli eesti prosaist, luuletaja ja näitekirjanik, keda on peetud üheks omapärasema stiiliga autoriks 20. sajandi teises pooles. Tema loomingu iseloomulikuks jooneks oli satiiriline pilk, huumori ja tõsiste küsimuste põimimine ning vormiga eksperimenteerimine. Vetemaa õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis keemiat, kuid pühendus peagi kirjandusele. Teda tuntakse lisaks „Väikese romaaniraamatu” tsüklile ka romaanide, luulekogude ja näidendite autorina. Tema tekstid pakuvad lugejale sageli ühtaegu nii meelelahutust kui ka teravmeelset ühiskonnakriitikat, mis on muutnud ta oluliseks hääleks eesti kirjanduse arenguloos.