Väike romaaniraamat 1. osa

Ma süütasin sigareti, toetasin pea mõnulevalt tugitooli korjule ja sulgesin korraks silmad. Mäletan, et ütlesin endale poolvaljult: „Ja J ehaava on Jakobi enesele ära valitsenud ning tema üle teiste tõstnud. Kiidetud olgu Vägede Jehoova! Aamen”.
Suits maitses hästi, tegi isegi kergelt uimaseks, sest viimase paari tunni jooksul - seni kui siin peremehetsesid veel põrandapoonijad - surusin lapsiku jonnakusega sigaretihimu maha. Otsustasin, et esimesed mahvid oma uues korteris tõmban ma üksinda. Ja nii siis nüüd ongi.