Roosiaed. Näidend kahes vaatuses kolmes pildis
Roosiaed. Näidend kahes vaatuses kolmes pildis
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1976
- 56 lk | Pehmekaaneline | 125 x 195 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Enn Vetemaa näidend „Roosiaed“ on kahevaatuseline lavateos, mille tegevus areneb kolmes pildis ning mis käsitleb inimese ja ühiskonna suhteid läbi pealtnäha intiimse, kuid tegelikult üldinimlikult kõneka loo. Tegemist on allegoorilise ning mitmekihilise draamaga, kus autor põimib argise ja poeetilise, igapäevase ja sümboolse. Pealkirjas mainitud roosiaed ei viita pelgalt konkreetsele paigale, vaid ka sisemisele seisundile, ideaalile või kaotatud harmooniale, mille poole tegelased pürgivad. Tüki tegevustik keskendub inimestevahelistele pingetele, arusaamatustele ja leppimiskatsetele, mille kaudu tuuakse esile moraalsed, emotsionaalsed ja sotsiaalsed dilemmad.
Vetemaa kirjutuslaad näidendis on mitmetasandiline: dialoogid on ühtaegu loogilised ja nihestatud, tegelaste suhted pingestatud ning tegevus areneb vaoshoitud psühholoogilises rütmis. „Roosiaed“ on näidend, kus pealispinna rahulikkus varjab sisemist rahutust ning kus ükskõik milline argiselt kõlav repliik võib osutuda sügavamõtteliseks vihjeks. Autor ei anna moraalset hinnangut ega otseseid lahendusi, vaid asetab tegelased olukordadesse, mis avavad nende iseloomu, väärtushinnanguid ja sisemisi konflikte. Samal ajal on teoses tunda ajastu sotsiaalset tausta – pinget indiviidi ja süsteemi, isikliku ja üldise, vaikimise ja kõnelemise vahel.
Enn Vetemaa (1936–2017) oli eesti kirjanik, kes tegutses nii proosa- kui näitekirjanikuna. Teda on sageli nimetatud sotsiaalseks psühholoogiks, kelle looming keskendub inimese käitumise ja motiivide analüüsile. Vetemaa oli ka viljakas satiirik ja ühiskonnakriitik, kelle teosed kõnelevad sageli varjatud võimustruktuuridest ja eksistentsiaalsest pingest argiolukordades. „Roosiaed“ kuulub tema teatriloomingu oluliste teoste hulka, pakkudes lavastajatele ja näitlejatele võimalust luua mitmekihilisi karaktereid ning käsitleda ajakohaseid ja ajatutena mõjuvaid teemasid. Näidend ilmus kirjastuse Perioodika väljaandena, mis tutvustas toona kaasaegset eesti dramaturgiat laiemale lugejaskonnale.
