Püha Susanna ehk Meistrite kool

Enn Vetemaa näidend „Püha Susanna ehk Meistrite kool“ on teravmeelne ja satiiriline komöödia, mille tegevus toimub väljamõeldud kunstnike koolis, kus loomevabadus, autoriteet ja isiklik ambitsioon põrkuvad absurdi, iroonia ja sümbolite kaudu. Kolmes vaatuses ja viies pildis kulgev lugu käsitleb kunstnike loomingulisi püüdlusi, nende kohanemist ametliku ideoloogiaga ja isiklike väärtuste konflikte. Pealkirjas mainitud „Püha Susanna“ on viide mütoloogilisele või pühakule sarnasele kujundile, mis asub teose keskmes pigem ideelise kui tegeliku tegelasena, kujutades inspiratsiooni, süütuse või loomingulise puhtuse ideed, mille ümber tegelased tiirlevad.

Näidend liigutab publiku koomika ja groteski kaudu, luues tegelasi, kes oma veidruses ja kirglikkuses peegeldavad kunstimaailma sisemisi vastuolusid. Dialoog on täpne, terav ja mitmetasandiline, võimaldades lavastusel liikuda ühelt tasandilt teisele – realistlikust vestlusest filosoofilise mõtiskluseni. Vetemaa käsitleb loomeinimeste staatust ühiskonnas, meistrite ja õpilaste suhet ning selle kõige taga peituvat püüdlemist millegi suurema ja seletamatuma poole. Iga vaatus toob kaasa uue nihke tegelaste maailmatajus, viies loo aina absurdi ja kujundlikkuse suunas, kuni fantaasia ja reaalsus põimuvad segamatult.

Enn Vetemaa (1936–2017) oli eesti prosaist, näitekirjanik ja luuletaja, kelle loomingus ühinesid intellektuaalne huumor, terav ühiskonnakriitika ja žanriline mängulisus. Teda on nimetatud eesti „intelligentse huumori“ klassikuks, kelle näidendid ja jutustused käsitlesid sageli võimu, loovuse ja eksistentsi küsimusi läbi satiirilise prisma. „Püha Susanna ehk Meistrite kool“ on üks tema olulisemaid näidendeid, mis kuulub Vetemaa lavatekstide kõrgperioodi ja peegeldab hästi 1970. aastate eesti teatri tendentsi käsitleda keerukaid teemasid kujundlikkuse ja mängulise konstruktsiooni kaudu, säilitades seejuures terava kriitilise vaate ühiskonnale.