Pillimees

„Pillimees” on Enn Vetemaa jutustus, mis ilmus 1960. aastate teisel poolel ja kuulub tema varasema proosaloomingu hulka. Teos avab argielu detailide kaudu noore mehe sisemaailma, kus põimuvad unistused, väikesed rõõmud ja praktilised mured. Raha lugemine, kaabu või kingade ostmise plaanid annavad edasi ühtaegu nii peategelase materiaalseid kaalutlusi kui ka tema soovi kujundada endale väärikas ja iseseisev elu. Vetemaa näitab väikeste hetkede kaudu laiemat pilti inimese püüdlustest ja valikutest, kuidas end määratleda ning millist rolli mängivad igapäevased otsused eneseväärikuse ja identiteedi kujunemisel.

Jutustus on iseloomulik Vetemaa loomingule, kus realistlikku olustikupildi loomist saadab psühholoogiline täpsus ja huumor. „Pillimehes” on tunda autori oskust siduda lihtsaid detaile tegelase sisemise monoloogiga, nii et väikestest argistest asjadest kasvab välja üldisem käsitlus noorusest, eneseotsingutest ja kohast ühiskonnas. Teos peegeldab ka oma aja olustikku, kus nappuse ja lihtsuse kõrval oli ruumi isiklikule uhkusele ja väikestele võitudele. Nii annab jutustus ühtaegu ajastu peegelduse ja universaalse pildi inimese igatsusest parema ja täisväärtuslikuma elu järele.

Enn Vetemaa (1936–2017) oli eesti kirjanik, kelle looming hõlmab nii luulet, proosat kui ka näitekirjandust. Teda on nimetatud üheks eesti modernse proosa rajajaks, kelle teosed põimivad irooniat, sotsiaalset tähelepanu ja psühholoogilist süvenemist. Vetemaa varasem looming, sealhulgas „Pillimees”, näitab tema püüdu kujutada igapäevaelu nüansse ja väikese inimese maailma, samas kui hilisemad teosed, näiteks romaanid „Monument” ja „Kevadise romaani” sari, tõid talle laiemat tuntust. Tema loomingu eripäraks on keeleline voolavus ja oskus siduda terav pilk inimliku soojustunde ja mõistmisega.