Möbiuse leht 2. osa

Enn Vetemaa romaan „Möbiuse leht. 2. osa“ jätkab temaatiliselt ja stiililiselt teose esimeses osas alustatud filosoofilist ja eksperimentaalset liini, liikudes veelgi sügavamale identiteedi, mälu ja reaalsuse tajumise küsimustesse. Lugu järgib tegelasi, kelle jaoks tegelikkus on nihestunud ja pidevas muutumises, meenutades Möbiuse lehte kui kujundit – pind, millel puudub kindel algus või lõpp, sisenemine või väljumine. Teos ei järgi traditsioonilist lineaarset narratiivi, vaid on üles ehitatud assotsiatiivsete fragmentide, peegelduste ja mõtiskluste kaudu. Nii luuakse ruum, kus aja ja ruumi loogika allub sisemisele loogikale ja kontseptuaalsetele mängudele.

Romaanis on keskne roll keelel ja tekstil endal – Vetemaa kasutab erinevaid stiilivõtteid, vahetab jutustajahääli ning seob argireaalsuse pealtnäha absurdi või ulmelise situatsiooniga. Tulemuseks on mitmetasandiline tekst, mis kutsub lugejat kaasa mõtlema nii isikliku kui ühiskondliku identiteedi tähenduse üle. Mõned teemad, mis kerkivad esile, on inimese kohanemine muutuvates oludes, totalitaarse ajastu vaimsed järelmõjud ja loovuse piiratus ühiskondliku surve all. Vetemaa ei paku vastuseid, vaid küsimusi, mille esitamise viis on iseenesest osa romaani esteetikast ja sõnumist.

Enn Vetemaa (1936–2017) oli eesti proosakirjanik, dramaturg ja esseist, keda peetakse üheks eesti modernse proosa uuendajaks. Tema loomingus on läbivaks jooniseks intellektuaalne mängulisus ja ühiskonnakriitiline vaade, mis põimub sageli satiiri, paroodia ja metafoorse kujundikeelega. „Möbiuse leht“ on üks tema kontseptuaalsemaid teoseid, mille kaudu ta katsetab mitte ainult jutustamise vormiga, vaid ka lugeja ootustega. Teose teine osa ei ole pelgalt järg, vaid iseseisev tekstiline tasand, mis loob uut tähendusruumi nii romaani sisus kui ka selle vormis.