Isa ja aeg

„Isa ja aeg“ on esseekogumik, milles Enn Soosaar põimib isiklikke mälestusi, kultuurilisi mõtisklusi ja ajaloolisi tähelepanekuid. Raamatu keskmes on autori suhted oma isaga ning see, kuidas perekondlikud kogemused ja põlvkondade vaheline side peegelduvad laiemates ühiskondlikes muutustes. Soosaar ei keskendu üksnes perekonnaloole, vaid laotab esseedes lahti Eesti lähiajaloo konteksti, kus isiklik ja ajalooline segunevad. Tugeva väärtuslaadiga tekstides põrkuvad idealism, eetika ja inimsuhete keerukus. Mälestuspildid põimuvad arutlustega elu tähendusest ja identiteedi kujunemisest, kandes endas tasakaalukat, ent mõtlikku tooni.

Teos koosneb eriilmelistest kirjutistest, mis haakuvad temaatiliselt inimese ja aja suhtega. Mitmes loos käsitletakse kadumist ja mälestuste säilimist, nende tähendust indiviidi ja rahvuse jaoks. Soosaare tekstides kajastub põlvkondadevaheline edasiandmine – olgu selleks väärtushinnangud, elukogemus või hoiakud maailma suhtes. Raamatu pealkiri ei ole juhuslik: „Isa ja aeg“ viitab nii isiklikule kaotusele kui ka sügavamale arutelule aja mõjust inimese kujunemisele. Eri tekstides vilksatavad ka viited kirjandusele, filosoofiale ja Eesti kultuuriloole, mis on omased Soosaare kirjutamisviisile – teadmistepõhisele, kuid vaoshoitud ja isiklikule.

Enn Soosaar oli tõlkija, esseist ja arvamusliider, keda peeti üheks eesti mõtteloo olulisemaks kujundajaks. Tema tõlked inglise keelest, sealhulgas Arthur Milleri ja Barack Obama teosed, ning panus ühiskondlikku arutellu on jätnud sügava jälje Eesti kultuurimaastikule. Soosaare esseistikat iseloomustab intellektuaalne sügavus, eetiline kaalutlus ja isiklik kogemus, mille kaudu ta seob üldise ja üksiku, ühiskondliku ja intiimse. „Isa ja aeg“ on selle pärandi väärikas osa – raamat, mis kutsub peatuma, mõtlema ja vaatama tagasi nii omaenda kui ka rahva ajaloole.