Eesti asja arutusi
Eesti asja arutusi
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Tänapäev | 2000
- 310 lk | Kõvakaaneline | 138 x 217 mm
- ISBN: 9789985925492
- Keel: eestikeelne
Enn Soosaare kogumik „Eesti asja arutusi“ koondab valiku esseid ja kommentaare, mis on kirjutatud Eesti riigi iseseisvuse taastamise järgsel kümnendil. Raamat on jaotatud üheksasse temaatilisse ringi, kus autor arutleb nii sisepoliitiliste kui ka välispoliitiliste küsimuste üle. Tekstid puudutavad demokraatia toimimist, rahvaesindajate ja poliitikute rolli, ühiskondlikke väärtusi ning Eesti koha otsimist ja kindlustamist Euroopa riikide peres. Soosaar seab küsimuse alla, milliseid omadusi ja hoiakuid vajab noor riik, et püsida stabiilse ja võrdväärse partnerina rahvusvahelises kogukonnas, ning kuidas vältida väärkujutlusi ja illusioone, mis võivad arengut pärssida.
Autor vaatleb Eesti poliitilist ja ühiskondlikku elu kõrvaltvaataja positsioonilt, säilitades samas lähedase ja hooliva hoiaku. Tema analüüsid on korraga kriitilised ja muhedalt manitsevad, suunates lugejat kaasa mõtlema selle üle, mida tähendab demokraatlik riik ja kuidas kujuneb kodanikuühiskond. Soosaar ei keskendu ainult konkreetsetele poliitilistele sündmustele, vaid püüab lahti mõtestada laiemat väärtuslikku raamistikku, milles Eesti peaks edasi liikuma. Raamat on mõeldud neile, kes soovivad mõista 1990. aastate lõpu ja 2000. aastate alguse ühiskondlikku diskussiooni, olles samal ajal aktuaalne ka hilisemas perspektiivis.
Enn Soosaar (1937–2010) oli eesti tõlkija, esseist ja ühiskonnateadlane, kes tegeles nii kultuuriliste kui ka poliitiliste teemade vahendamisega. Ta oli tuntud eelkõige Ameerika kirjanduse ja poliitikateooria tõlkijana, kuid ka oma arvamuslugude ja analüütiliste esseede poolest. Soosaare kirjatööd on Eesti avalikus mõttes kandnud autoriteetset rolli, sidudes laiemad rahvusvahelised arutelud kohaliku konteksti ja aidates kujundada arusaama demokraatlikust ühiskonnast. „Eesti asja arutusi“ on hea näide tema selgest ja argumenteeritud mõtteviisist, mis on mõjutanud Eesti avalikku diskussiooni ka pärast teose ilmumist.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
