Joonik kivi

Enn Põldroosi teos „Joonik kivi“ on proosavormis päevikulik ja mälestuslik mõtisklus, mis ühendab kunstniku elukogemuse, sisekaemuse ja ühiskondliku vaatluse. Tegemist ei ole tavapärase ilukirjandusliku romaaniga, vaid pigem fragmentaarse, vaimult esseistliku tekstiga, kus autor kõneleb maailmast läbi oma isikliku prisma – kunstniku, intellektuaali ja kodaniku vaatevinklist. „Joonik kivi“ tähistab siin midagi kestvat, ajas püsivat, mille vastu autor end aeg-ajalt peegeldab, olgu siis mõeldes kultuurile, ajaloole, mälule või igapäevastele tähelepanekutele.

Raamat liigub ajas ja ruumis vabalt: meenutused lapsepõlvest, arutlused kunsti olemuse üle, kohtumised inimestega ning filosoofilised kõrvalepõiked moodustavad tekstitiheda, ent läbimõeldult rütmistatud kanga. Põldroos ei taotle tugevat narratiivset struktuuri, vaid laseb mõttel ja sõnal voolata, rõhutades keelelist täpsust ja kujundite tunnetuslikkust. Tema hääl on vaheldumisi vaoshoitud ja vaimukas, kriitiline ja leebe, isiklik ja üldistusvõimeline. Mitmel pool kerkib esile ka kunstniku identiteediküsimus ning kultuuri roll inimese mõtestatud eksistentsi kujundamisel.

Enn Põldroos (sünd. 1933) on eesti maalikunstnik ja esseist, kelle loomingus on alati olnud oluline koht mõtlemisel, vormil ja ideel. „Joonik kivi“ on osa tema kirjalikust pärandist, mis täiendab visuaalset loomingut sõnalise väljenduse kaudu. Eesti Keele Sihtasutuse väljaandel ilmunud raamat sobib lugejale, kes hindab süvenevat ja keeleliselt nõudlikku proosat, mille eesmärk ei ole mitte meelelahutus, vaid olemise ja tajumise kihistuste avamine. Teos kujuneb vaikselt, kuid järjekindlalt mõttelise portreena ühest ajast ja inimesest selle sees.