Joonik kivi

Rosalind on hakanud sagedamini minu pool käirma. Muidu oli ta kiire oma tegemistes, nüüd aga toimetab tasa ja targu. Ta nuhib kapiklaase aeglasemalt ja põhjalikumalt kui varem, eelistab teha toite, mis nõuavad pikka moorimist. Nõusid peseb läbi mitme vee ja teeb nende kuivatamisest pika rituaali. Ta kasutab kõiki võimalusi, et lükata edasi hetke, mil tööd on tehtud. Minu toas viibib ta harva, kuid ma kuulen tema tegemisi. Mina teen, nagu ei märkakski teda, teesklen kirjutamist.
2002. aasta romaanivõistlusel III koha saavutanud romaan