Lõigatud tiibadega

„Lõigatud tiibadega“ on Enn Nõu romaan, mis seob ühte kaks ajajoont: ühelt poolt tänapäevasündmused rootsi reisilennuki hõivamisega, teiselt poolt aga mineviku pildid Venemaa eestlaste elust Tsaari-Venemaa päevil, Esimese maailmasõja, revolutsiooni ja kodusõja ajal. Teos algab lennukidraamaga, kus vägivalla tarvitajad esitavad oma nõudmised, kuid autor ei piirdu vaid välise tegevuse kirjeldamisega. Romaani põhiküsimuseks saab hoopis, miks sellised inimesed tegutsevad nii, nagu nad tegutsevad, ja milline on nende seos eelnevate põlvkondade saatusega.

Sündmustik põimib kaasaegse poliitilise konflikti ajalooliste mälestustega, mille kaudu avaneb lugejale terviklik pilt ühe rahvusliku kogukonna saatusest. Kolme hõivaja isade noorus, kooliaastad ja seiklused sõjaoludes annavad võtme mõistmaks, miks pojad hiljem valisid vägivaldse tee. Sama oluline on küsimus, mida need kolm meest ise veel 1950. aastatel tegid, ning millised isiklikud ja ideoloogilised põhjused viisid nad lõpuks lennukihõivamiseni. Autor näitab, et iga kaasaegne tegu on seotud minevikuga, ja iga samm tulevikus on mõjutatud eelnevate põlvkondade otsustest. Raamat käsitleb armastust ja isiklikke suhteid, kuid teeb seda laiemas ühiskondlikus ja ideoloogilises kontekstis, vältides lihtsustatud armastusromaani vormi.

Enn Nõu (sündinud 1933) on eesti kirjanik ja arst, kes elas suure osa oma elust Rootsis. Tema looming keskendub sageli pagulaskogemusele, Eesti ajaloole ja poliitilistele teemadele, mida ta on ühendanud ilukirjandusliku jutustamisega. Nõu romaanides peegelduvad ajalooline täpsus ja isiklik kogemus, mis annavad talle erilise koha eesti kirjanduses. „Lõigatud tiibadega“ kuulub tema 1970. aastatel loodud teoste hulka, kus autor uurib nii eestlaste identiteeti kui ka nende kohta maailmapoliitika keerises, pakkudes lugejale sügavamat arusaama mineviku ja oleviku põimumisest.