Koeratapja

Enn Nõu romaan „Koeratapja“ on mitmekihiline jutustus, mis käsitleb inimese südametunnistust, pagulaseks olemise keerukust ja rahvuslikku identiteeti. Teose tegevustik leiab aset peamiselt Rootsis, kuhu on sattunud peategelane, eesti pagulane Karl, pärast Teise maailmasõja lõppu. Romaan jälgib tema sisemist arengut ja kohanemist uue ühiskonnaga, mille taustal kerkivad esile minevikutraumad, katkised suhted ja eksiilis elamise igapäevased pinged. Pealkirjas peituv „koeratapja“ on nii sümbol kui sündmus, mille ümber hakkavad hargnema moraalsed küsimused ja tegelase enda väärtushinnangud.

Nõu tekst on tihe ja mõtestatud, liikudes aeglaselt läbi mälestuste, dialoogide ja sisekaemuste. Romaani struktuur on läbimõeldult kihiline, sidudes omavahel mineviku ja oleviku, kodumaa ja võõrsil olemise, nooruse ja keskea. Karl ei ole kangelane traditsioonilises mõttes, vaid pigem inimene, keda lugeja jälgib tema ebaõnnestumistes, sisemistes heitlustes ja mõnikord ka apaatias. Romaan ei paku kiireid lahendusi ega moraalset rahuldust, vaid asetab lugeja silmitsi keeruliste küsimustega: mis on süü, mis on leppimine, mida tähendab eestlus olukorras, kus füüsiline side kodumaaga on katkenud?

Enn Nõu (sündinud 1933) on üks tuntumaid eesti pagulaskirjanikke, kelle looming on keskendunud eesti rahva saatusele 20. sajandi suurte murrangute taustal. Tema teosed käsitlevad sageli eksistentsiaalseid ja poliitilisi konflikte, kuid ei kaota silmist ka üksikinimese vaimset ja moraalset positsiooni. „Koeratapja“ kuulub tema küpsemasse loominguperioodi ning esindab Nõule iseloomulikku põhjalikkust, sisemist pingestatust ja keelelist täpsust. Romaan on mõeldud lugejale, kes hindab süvitsi minevat psühholoogilist ja ajaloolist arutlust ning ei pelga kaasa mõelda keerukate teemade üle.