Kaks rütmi

Enn Kreemi luulekogu „Kaks rütmi“ toob lugejani vaheldusrikka poeetilise mõttemaailma, kus põimuvad isiklik ja ühiskondlik, lüüriline tundlikkus ning päevakajaliselt ajastutunnetav pilk. Kogu pealkiri viitab kahe erineva, ent põimunud temaatilise tasandi kooseksisteerimisele: ühelt poolt sisemine, isiklik rütm – inimese elutunnetus, igatsus ja vaikne vaatlus –, teisalt väline, sotsiaalne rütm, mida dikteerivad ajastu olud, ideoloogiad ja argipäevane paratamatus. Need kaks rütmi ei vastandu, vaid suhestuvad omavahel, andes kogule sisemise pingestatuse ja mitmetasandilise lugejakogemuse.

Kreemi luulekeel on tasakaalukas, kohati meditatiivne, samas peidetult kriitiline, kasutades sageli sümboleid ja metafoore, mis viitavad suurematele allhoovustele kui esmapilgul näha. Tundes hästi looduse kujundivõimalusi, laseb autor loodusmotiividel väljendada nii eksistentsiaalset üksildust kui ka lootust, mis peitub pidevas muutumises. Ühiskondliku mõõtme tekstides on tunda vaikset irooniat ja tähelepanelikkust sõna vastu. Kogu ei taotle manifestlikkust, kuid sisaldab rahulikku veendumust inimeseks olemise väärtuses ka muutuvates oludes.

Enn Kreem (sünd. 1934) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja, kelle loomingule on iseloomulik vaoshoitud, ent poeetiliselt laetud väljendus. Tema tekstid arenevad sageli argipäevaste tähelepanekute najal, kuid viivad lugeja suuremate üldistuste ja küsimusteni. Kreemi puhul võib kõneleda sisemisest distsipliinist ja esteetilisest tagasihoidlikkusest, mis võimaldab tal sõnastada keerulisi tundeid ilma liigse emotsionaalsuseta. „Kaks rütmi“ on näide küpsest ja mitmetahulisest luulest, kus väljenduslik mõõdukus teenib selgelt tunnetuslikku sügavust.