Suure nutu ajal 1. osa. Romaan Vene-Liivi sõjast

„Suure nutu ajal” esimene osa on Enn Kippeli ajalooline romaan, mille tegevus algab 1575. aastal, kui Lüübekist Tallinna saabub rändtrupp. Nende etendust vaatama tulnud linnakodanike hulgas on ka mündimeistri poeg Ivo Schenkenberg, kelle elu pöörab uueks kohtumine markitandi tütre Dorotheaga. Samal ajal muutuvad aga poliitilised ja sõjalised olud aina keerulisemaks: Vene väed vallutavad Paide, seejärel Pärnu ning oht jõuab Tallinna alla. Romaani taustaks on Liivi sõja traagilised aastad, mille jooksul kujunes välja tugev rahvuslik vastupanu.

Teose keskmes on Ivo Schenkenbergi kasvamine juhiks ja sõdalaseks. Sündmuste käigus saab temast talupoegade salga pealik, kelle ülesandeks on kaitsta oma kodu ja rahvast vaenlase rünnakute eest. Autor toob esile nii lahingute kui ka piiramiste dramaatilised hetked, kuid samavõrd tähtis on isiklik liin – Ivo armastus Dorothea vastu ja tema sisemine küpsemine. Nii põimuvad loos sõjaline kangelaslikkus ja inimlikud tunded, luues mitmekihilise pildi ajastust, mida on hiljem tuntud kui „suure nutu aega”.

Enn Kippel (1901–1942) oli eesti kirjanik, kelle loomingus on olulisel kohal ajaloolised ja seikluslikud romaanid. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ja geograafiat, töötas õpetajana ning avaldas ridamisi teoseid, milles sidus ajaloolise ainestiku põneva jutustamislaadiga. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad lisaks „Suure nutu ajale” ka „Meelis” ja „Kuldvasikas”. Kippeli kirjutamisstiil on selge ja hoogne, pakkudes lugejale ühtaegu teadmisi ajaloost ja nauditavat lugemiselamust. Tema varajane surm katkestas küll paljulubava loometee, kuid ta jõudis siiski jätta olulise jälje eesti ajaloolise romaani arengusse.