Vene riigi saamine

Enn Haabsaare raamat „Vene riigi saamine. Novgorodi föderatiivne feodaalvabariik“ seab küsimärgi alla traditsioonilise käsitluse Vene riigi tekkest. Autor väidab, et algselt kujunes see riiklik kooslus ilma slaavlaste osaluseta ning laienes slaavi aladele alles hiljem, maksustades ja allutades seal elanud rahvaid. Teos toob esile, et Vene riigi algusaegadel tähendas nimetust „venelased“ eri aegadel erineva koosseisuga rahvusrühmi – algul friise, seejärel skandinaavlasi, hiljem läänemeresoome rahvaid ja merjalasi ning lõpuks slaavlasi. Selline lähenemine avab lugejale hoopis teistsuguse arusaama Vene riikluse algusest.

Oluline koht on raamatus antud ristiusu omaksvõtule 10. sajandi lõpul, kui slaavi vormis usutraditsioon hoogustas slaavistumist. See samm muutis ka varasemad rahvuslikud ja kultuurilised seosed, sest muinaseestlased eraldusid Vana-Vene riigist. Erilise tähelepanu all on Novgorod, kus tänu ajalooliselt säilinud privileegidele kestis kaua teistsugune riiklus. Seal puudus tugev tsentraliseeritud vürstivõim ning toimis föderatiivne süsteem, mis andis kohalikele kogukondadele ja rahvastele suurema iseseisvuse. Teos aitab mõista, et Vene riigi kujunemine ei olnud lineaarne ega etniliselt homogeenne, vaid pigem dünaamiline ja mitmekihiline protsess.

Enn Haabsaar on ajaloolane ja tõlkija, kes on avaldanud mitmeid uurimusi ja populaarteaduslikke käsitlusi. Tema töödes on oluline koht Eesti ja laiemalt Ida-Euroopa varasema ajaloo ning rahvuslike identiteetide kujunemise uurimisel. Haabsaare lähenemist iseloomustab kriitiline pilk traditsioonilistele seisukohtadele ja püüdlus näidata ajalugu alternatiivse nurga alt. „Vene riigi saamine“ on osa tema laiemast püüust analüüsida, kuidas etnilised ja poliitilised protsessid põimusid ning millisel moel on see mõjutanud meie arusaamu minevikust.