Lambakasvatusele rohkem tähelepanu
Lambakasvatusele rohkem tähelepanu
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Valgus | 1980
- 63 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Brošüür selgitab, kuidas lambakasvatus võib kujuneda meie majandites veise- ja seakasvatuse kõrval tulutoovaks loomakasvatusharuks. Teos lähtub toonase loomakasvatuse olukorra analüüsist ning liidab selle konkreetsete töövõtetega, et aidata tootmist laiendada ja intensiivistada. Käsitlus joonistab välja peamised otsustuspunktid: karja suuruse ja struktuuri kujundamine, karjamaade ja söödabaasi planeerimine, tööjaotus hooajati, kulude ja tuluvahekord. Rõhk on süsteemsel korraldusel, kus eesmärk, ressurss ja tehnoloogia kohtuvad: millal on mõistlik kasvatada karja, millal parandada olemasoleva karja jõudlust ning kuidas siduda igapäevased toimingud lihtsa arvestuse ja kontrolliga.
Raamat annab ülevaate lammaste söötmisest, pidamisest ja hooldamisest. Söötmisosas käsitletakse ratsioonide koostamist eri vanuse- ja tootmisrühmadele, kuiva- ja rohusööda rolli, mineraalide ning vee kättesaadavust. Pidamise peatükid kirjeldavad karjatamise korraldust, varjualuseid ja lauta, ventilatsiooni ning allapanu loogikat. Hooldamise all vaadeldakse kabjahooldust, parasiiditõrjet, vaktsineerimisgraafikuid ja haigusnähtude varajast märkamist. Aretustöö käsitlus selgitab tõu- ja suguloomade valiku põhimõtteid, paaritusaega, tiinuse jälgimist ja jõudluse mõõtmist nii, et valik toetuks tegelikule tulemusele, mitte juhuslikule muljele. Eraldi osa on pühendatud tallede üleskasvatamisele: poegimise ettevalmistus, ternespiim, esimestel nädalatel kriitilised riskid, võõrutuse ajastus ja rühmade moodustamine.
Kogumik sobib alustajale ja praktiseerijale, kes soovib korrastada tööjärge. Tekst õpetab seadma hooajalisi eesmärke, siduma vaatlused lihtsa arvestusega ja looma rutiini, mis vähendab juhuslikkust. Lugeja leiab kontrollküsimused, mille abil hinnata karja tervist ja tootlikkust, ning töövõtted, mis aitavad vältida levinud vigu: ülekastmine söödaga, ebapiisav mineraalide pakkumine, poegimisruumi ettevalmistamata jätmine, parasiiditõrje ebaregulaarsus. Raamat suunab kasutama kohalikke tingimusi – karjamaad, hooneid, tööjõudu – nii, et iga samm toetaks karja heaolu ja majanduslikku tasuvust. Nii kujuneb lambakasvatusest läbimõeldud tegevus, kus selge töökorraldus ja järjepidev mõõtmine hoiavad suunda.
