Eduard Taska ja Eesti köitekunst

Endel Valk-Falki monograafia „Eduard Taska ja Eesti köitekunst” on põhjalik uurimus ühest silmapaistvamast Eesti nahakunstnikust ja tema rollist rahvusliku köitekunsti arengus 20. sajandi esimesel poolel. Teos toob esile Eduard Taska (1890–1942) loomingu mitmekesisuse ja meisterlikkuse, sidudes tema isiku laiemasse kunstiajaloolisse ja kultuuriloolisse konteksti. Raamat jälgib Taska kujunemisteed, tema oskuste arenemist Euroopa kunstikeskustes ning hilisemat tegevust Eestis, kus temast sai nii tehniliselt kui kunstiliselt kõrgetasemelise köitekunsti kujundaja. Samuti käsitletakse tema tööd nahatöösturina ja tarbenahakunsti viljelejana, mis ulatus raamatuköitest sisustusobjektideni.

Valk-Falk analüüsib üksikasjalikult Taska tööde vormi, ornamentikat, tehnikaid ja kompositsiooni, tuues esile tema isikupärase lähenemise, kus klassikaline funktsionaalsus põimus dekoratiivse jõulisusega. Illustreeritud kataloogiosa esitab rohkelt visuaalset materjali: fotosid köidetest, disainijoonistusi ja Taska töökojatempleid, mis kõik aitavad mõista tema kunstilise käekirja arengut. Eraldi tähelepanu pööratakse ka Taska panusele Eesti esinduskingituste valmistajana, näiteks diplomaatiliste nahkehistööde autorina. Lisaks isikule ja loomingule käsitletakse raamatus ka Eesti köitekunsti üldisemaid arengusuundi, Taska rolli kunstihariduses ja tema töökoja tähendust 1930. aastate Eesti kultuurimaastikul.

Endel Valk-Falk oli eesti kunstiajaloolane ja disainispetsialist, kes tegeles põhjalikult tarbekunsti, eriti köite- ja raamatukunsti uurimisega. Tema käsitlus Taskast on nii faktitäpne kui ka sümpaatne, kandes tunnustust meistrile, kelle töödes peegelduvad korraga ajastu esteetika ja autori individuaalne visioon. „Eduard Taska ja Eesti köitekunst” on olulise väärtusega monograafia, mis mitte ainult ei tutvusta üht eesti kunsti suurkuju, vaid jäädvustab ka osakese kultuuriloost, kus käsitöö, rahvuslik identiteet ja kunstiline kvaliteet kohtusid ainulaadsel viisil.