Mosaiikvõlv. Esseed, luuletused, marginaalid

„Mosaiikvõlv“ on Endel Nirgi esseede, luuletuste ja marginaalide kogumik, mis koondab eri aegadel loodud tekste ning peegeldab autori mitmekülgset loomingulist loomust. Teos on jaotatud kolme põhiossa: „Refleksioonid, heiastused“, „Värsid“ ning „Paigamehe tööd ja päevad“. Kogumiku mitmetahulisus tuleneb erinevatest žanridest ja stiilidest – esseedes avaldub mõtisklev ja arutlev hoiak, luuletustes poeetiline tundlikkus ning marginaalides napp ja vahetu tähelepanek, mis mõjub kohati fragmentaarse päevikumärkmena. Teos peegeldab autori soovi ühendada subjektiivne ja intellektuaalne pilk ühtseks tervikuks.

Kogumiku „Refleksioonid“ on pärit 1960. aastatest ning avaldati osaliselt ka tolleaegses ajakirjanduses. Need on mõtisklused inimese ja ühiskonna üle, kus Nirk vaatleb elu filosoofilises plaanis, ent samas ei puudu ka ajastu oludest kantud realistlik mõõde. „Värsid“ annavad teosele lüürilise hingamise, tuues sisse poeetilise vaheteksti, milles tõusevad esile isiklikud tundeseisundid ja meeleolud. „Paigamehe tööd ja päevad“ koondab lühikesi, marginaalideks nimetatud tekste, mis oma nappuses ja fragmentaarsuses mõjuvad teravmeelsete mõttevälgatustena. Nõnda moodustub kogumikust omapärane mosaiik, mis õigustab ka teose pealkirja.

Endel Nirk (1925–2018) oli eesti kirjandusteadlane, esseist ja kirjanik. Ta on tuntud oma ulatuslike uurimuste poolest eesti kirjanduse ajaloo ja klassikute loomingu kohta, kuid tema sulest on ilmunud ka esseistikat ja ilukirjanduslikke tekste. Nirk tegutses pikka aega Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis ning avaldas käsitlusi mitmest olulisest eesti kirjanikust. „Mosaiikvõlv“ näitab Nirki vähem teadlasena ja rohkem kirjanikuna, kes seob uurija pilgu poeetilise tundlikkusega, luues isiklikuma ja intiimsema vaate inimesele, ühiskonnale ja kultuurile.