Kuningriik

Emmanuel Carrère’i „Kuningriik“ on žanripiirideülene teos, mis ühendab autobiograafilise esseistika, piibliloo ümberjutustamise ja intellektuaalse enesevaatluse. Raamatu lähtekohaks on autori isiklik religioosne kogemus: lühiajaline ja sügavalt mõjutav katoliiklike veendumuste periood 1990. aastatel. Carrère vaatleb, kuidas tema toonane usuline ärkamine põrkus hilisema skeptilisuse ja enesekriitilise maailmapildiga. See sisemine konflikt moodustab raamatu selgroo – igatsus usu järele ja samal ajal vajadus säilitada ratsionaalne arusaam inimesest ja ajaloost.

Teose keskmes on varakristluse kujunemine, eriti apostel Pauluse ja evangelist Luuka tegevus. Carrère jälgib nende elulugusid piiblitekstide, ajalooliste allikate ja omaenda tõlgenduste kaudu, seades nende kirjeldused dialoogi nii antiikse kui ka nüüdisaegse mõttega. Luukas muutub omamoodi autorikujuks, keda Carrère peegeldab enda kaudu – kirjanik, kes püüab mõista, kuidas usk sünnib, levib ja vormib kultuuri. Raamat ei jutusta usust kui tõest, vaid kui inimesekogemusest, mis on korraga segadusseajav, lohutav ja loov. Lisaks teoloogilistele arutlustele põimib autor teksti sisse oma elu episoode, sealhulgas isiklikke kriise ja kirjanduslikke püüdlusi.

Emmanuel Carrère on prantsuse kirjanik ja stsenarist, kelle loomingus on läbivaks jooneks tõsielulise ja fiktiivse piiri hägustamine. Tema teosed, nagu „Limonov“ või „Vaenlane“, segavad reportaaži, eneseanalüüsi ja kirjanduslikku rekonstruktsiooni. „Kuningriik“ on üks tema kõige ambitsioonikamaid teoseid, mille sisemine pinge seisneb soovis kirjutada piiblist kui usklik ja samal ajal sellest distantseeruda kui kriitiline vaatleja. Carrère’i stiil on eneseteadlik ja aus, vahel vastuoluline, kuid alati haarav. See teos ei ole mõeldud religiooni kinnituseks ega ümberlükkamiseks, vaid elava mõtteprotsessi dokumentatsioonina.