Vihurimäe

„Vihurimäe“ on Emily Brontë ainus romaan, mis kuulub inglise kirjanduse klassika hulka. Teose tegevus toimub karmil Yorkshire’i maastikul, kus looduse metsikus ja üksildus peegeldavad tegelaste sisemaailma. Romaani keskmes on Heathcliffi ja Catherine Earnshaw’ kirglik, kuid traagiline armastuslugu, mille varjundid ulatuvad üle põlvkondade. Loo jutustajad, kes vahendavad sündmusi eri vaatenurkadest, annavad loole mitmekihilise struktuuri, mis avab nii kirgede hävitavat jõudu kui ka üksinduse ja kättemaksu ränki tagajärgi.

Romaan eristub oma ajastu kirjandusest sünge ja tormilise meeleoluga, tuues esile inimhinge tumedaid külgi. „Vihurimäe“ ei ole pelgalt armastuslugu, vaid ka analüüs ühiskondlikust kihistumisest, peresidemetest ja nende mõjust inimese saatusele. Heathcliff, kelle päritolu on ebamäärane ja kelle elukäiku kujundab nii armastus kui ka vihkamine, on üks kirjandusloo keerukamaid tegelasi. Catherine’i ja Heathcliffi suhe ei leia kunagi täielikku täitumist, kuid nende kirg jääb kummitama kogu ümbruskonda ja mõjutab ka järgmisi põlvkondi. Lugu on täis pinget, vastuolusid ja sügavat psühholoogilist laetust.

Emily Brontë (1818–1848) oli inglise kirjanik ja luuletaja, kes pärines tuntud Brontëde perekonnast. „Vihurimäe“ ilmus 1847. aastal pseudonüümi Ellis Bell all, kuid leidis oma tõelise tunnustuse alles pärast autori varajast surma. Brontë loomingut iseloomustab looduse ja inimese hingemaailma tugev seos, sünged meeleolud ja kirgede otsekohene kujutamine. Kuigi ta kirjutas elu jooksul vaid ühe romaani ja väiksema hulga luulet, on tema mõju kirjandusloos olnud märkimisväärne. „Vihurimäe“ on jäänud püsima teosena, mis kõnetab lugejaid oma traagilise armastuse ja inimliku kirgede keerukusega ka tänapäeval.