Virsikuvaras. Tarnovo kuninganna

Emilijan Stanevi romaan „Virsikuvaras. Tarnovo kuninganna“ koondab kahte teost, mis kujutavad eri ajastute Bulgaaria elu – üks lähiminevikust, teine keskaegsest minevikust. „Virsikuvaras“ toob lugeja Esimese maailmasõja lõpuperioodi, kus lugu areneb vangilaagri ja väikese Bulgaaria linna taustal. Sündmused keskenduvad Bulgaaria ohvitseri ja serblannast vangi vahelisele suhtele, mida kujundavad sõja, hävingu ja rahutuse tingimused. Vastasseis rahvuste, kohustuste ja isiklike tunnete vahel loob pingevälja, mis tõukab tegelasi tegudele, mille tähendus ulatub kaugemale individuaalsest kogemusest.

„Tarnovo kuninganna“ viib tagasi 14. sajandi Bulgaaria kuningriigi viimaste päevade juurde. Loo keskmes on kuninganna Tamara, kelle elu põimub riigi languse ja sisepoliitiliste pingetega. Stanev kujutab võimukorraldust, kiriklikku autoriteeti ja rahutusi, mis eelnevad Bulgaaria allutamisele Osmanite võimule. Isiklike ja poliitiliste valikute põimumine kujundab portree ühiskonnast, kus üksikisiku tahe põrkub ajalooga. Läbi kahe romaani käsitleb autor sarnaseid küsimusi – armastust, vastutust, reetmist ja truudust –, tuues esile nende tähenduse erinevates ajastutes ja olukordades. Teos ei paku lihtsat järeldust, vaid kutsub vaatlema inimese rolli ajaloo liikumises.