Andaluusia sall

Kogumik „Andaluusia sall“ koondab Elsa Morante jutustusi, mis on kirjutatud aastatel 1935–1951. Tekstides kerkivad esile nooruse ja küpsuse vahelised pinged, kus peategelasteks on sageli noorukid, kes püüavad mõista oma kohta maailmas. Lugudes peegelduvad lapsepõlvest pärit illusioonid, mis purunevad kokku puutudes täiskasvanute vastuolulise käitumise ja elu paratamatustega. Autor kujutab tundlikult, kuidas idealiseeritud kuvand vanematest või armastusest murdub ning kuidas see protsess kujundab noore inimese sisemist maailma. Raamatu jutustused põimivad omavahel iroonilise vaatlusviisi ja traagilise alatooni, tuues esile inimsuhete keerukuse.

Teoses vahelduvad intiimsed ja isiklikud lood, milles romantilised unistused põrkuvad argipäevaga. Morante näitab oma jutustustes, kuidas pettumused võivad saada osaks isiklikust kasvamisest ja eneseteadvuse kujunemisest. Autor kasutab lihtsaid, kuid teraseid võtteid, et tuua esile inimeste tunded ja sisemised heitlused. Kohati võib tema irooniline hoiak kanda kergust, mis tasakaalustab valusaid teemasid, ent samal ajal juhib lugejat mõtlema nooruse habrastele ootustele ja nende kokkupõrkele tegelikkusega. Just seeläbi saab kogumikust mitmekihiline teos, kus lühivormid moodustavad suurema terviku.

Elsa Morante (1918–1985) oli Itaalia proosakirjanik, keda peetakse 20. sajandi üheks mõjukamaks naisautoriks. Ta alustas oma loominguteed luuletuste ja muinasjuttudega, kuid saavutas tuntuse romaanidega. Tema teostes on oluline koht inimpsüühika ja perekondlike sidemete kujutamisel. Morante suurromaan „Storia“ on jäänud Itaalia kirjanduse ajalukku kui sõjajärgse aja üks olulisemaid epopöasid. Kirjanik oskas siduda poeetilise tundlikkuse ja realistliku elukujutuse, mis tegi tema loomingu kättesaadavaks laiale lugejaskonnale. „Andaluusia sall“ on hea sissevaade tema varasemasse loomingusse, kus ilmnevad juba hilisema proosa keskseid teemasid.