Tormi märgid

Elo Seliranna romaan „Tormi märgid” viib lugeja 1930. aastate Eestisse, kus ühiskonnas kogunev pinge hakkab varjutama senist rahulikku elurütmi. Lugu hargneb läbi erinevate tegelaste vaatenurkade, kelle isiklikud saatused põimuvad poliitilise ja sotsiaalse murrangu ajalooga. Peategelasteks on inimesed, kes püüavad oma igapäevaelus toime tulla nii eraeluliste valikute kui ka laiemate ühiskondlike muutustega. Selirand kujutab eluolu detailirohkelt ja ajastutundlikult, avades lugejale, kuidas märkamatud nihked ühiskondlikus meeleolus hakkavad mõjutama isegi kõige tavalisemaid peresuhteid ja tööalaseid püüdlusi.

Romaani keskmes on teadmine, et midagi on õhus – tormi märgid on küll esialgu vaevumärgatavad, ent nende mõju ulatub kaugele. Autor laseb tegelastel kogeda ebakindlust ja sisemist vastupanu ajastu suunamuutustele. Inimeste vaated ja valikud hakkavad lahknema, väärtused pannakse proovile. Selirand ei jutusta ajaloost tagantjärele, vaid laseb lugejal kogeda seda läbi hetkes elavate inimeste pilgu: kahtlused, lootused, meelekindlus ja ka eksimused joonistuvad esile ilma hinnanguteta. Keelekasutus on täpne ja mõõdukas, sobitudes hästi romaani vaoshoitud, ent süvitsi mineva tooniga.

Elo Selirand (sünd. 1976) on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingus põimuvad sageli ajalugu ja inimese isiklik kogemus. Tema romaanid käsitlevad tihti murrangulisi perioode Eesti ajaloos, uurides, kuidas ajastu suured sündmused mõjutavad üksikisiku valikuid ja sisemaailma. Selirand on tuntud ka oskusliku karakteriloomise ja ajaloolise täpsuse poolest, mis annab tema teostele usutava, aga mitte dokumentaalse tonaalsuse. „Tormi märgid” jätkab tema varasemast loomingust tuttavat joont, sidudes ajaloolise romaani isikliku, psühholoogilise süvitsi vaatlemisega.