Tiib pandud aastaile õlale. Mälestuskilde minevikust

„Tiib pandud aastaile õlale. Mälestuskilde minevikust“ on Elmar Salumaa mälestusteraamat, mis jälgib tema elu algusest kuni 1955. aastani. Autor kirjeldab lapsepõlve, õpinguid, õpetajatööd ja keerulisi aastaid, mil tuli veeta aega asumisel. Tekst on jagatud väiksemateks kildudeks, mis moodustavad terviku, andes ühtaegu nii isikliku kui ka ajastulise vaate. Mälestused ei keskendu üksnes suurtele sündmustele, vaid toovad esile argised nüansid, mis peegeldavad tollase eluolu ning inimese sisemist tugevust. Lõpuks lisab autor lühema ülevaate oma tegemistest aastatel 1955–1969, enne Saarde koguduse õpetaja kohustuste vastuvõtmist.

Raamatu väärtus seisneb selle aususes ja lihtsuses. Kirjeldused annavad aimu, kuidas inimene suutis tulla toime represseeriva riigivõimu tingimustes ja jääda truuks oma kutsumusele. Asumiselt naasmine 1950. aastate keskel tähendas uut algust, kuid mitte kergendust, sest ka edasine elu nõudis visadust ja pühendumist. Salumaa ei kujuta ennast kangelasena, vaid inimesena, kes pidi leppima paratamatusega, samas leidma võimalusi oma töö ja usu kaudu jätkuvalt kaasinimesi toetada. Tema mälestused on tunnistus ajast, kus isiklik saatus ja ühiskondlikud olud olid lahutamatult seotud.

Elmar Salumaa (1908–1996) oli eesti kirikuõpetaja, usuteadlane ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna professor. Tema elukäiku mõjutasid sügavalt Nõukogude okupatsiooni aastad, mille jooksul ta viibis asumisel ja oli sunnitud loobuma oma akadeemilisest karjäärist. Pärast tagasipöördumist jätkas ta kogudusetööd ning hiljem ka õppejõuna. Salumaa oli hinnatud teoloog, kelle loengud ja kirjutised mõjutasid mitut põlvkonda. Tema mälestusteraamat annab lähedase pildi inimesest, kes jäi raskusteski kindlaks oma vaimsele teele ning kelle panus eesti teoloogiasse on märkimisväärne.