Kullimaja Marta

Romaan „Kullimaja Marta“ viib lugeja Riia äärelinnas asunud vabrikutööliste kasarmusse, mida kutsuti Kullimajaks. Nimi tulenes kõrval asunud kalmistutest, kus tegutsesid öökullid, ning maja elanikele sai see omamoodi sümboliks. Teos keskendub Marta eluteele, tema lapsepõlvele ja noorusaastatele, mille jooksul ta otsib oma kohta nii tööliste kogukonnas kui ka laiemas ühiskonnas. Lugu avab töölisperede kitsikust ja lootusi, nende argipäeva raskusi ning püüdlust hariduse ja väärikuse järele olukorras, kus vaesus ja piirangud näivad igapäevase reaalsusena. Marta kasvamine ja eneseleidmine kujundavad romaani tuuma.

Sündmustik kulgeb tsaarivõimu lõpuaastatel ning liigub edasi Esimese maailmasõja perioodi. Ajalooline taust toob esile nii linnaelu kui ka poliitiliste muutuste mõju. Kullimaja atmosfäär ja selle elanikud annavad edasi tervet ajastut, kus töölisklassi elu oli seotud ränkade töötingimuste, rahutuste ja lootustega paremale tulevikule. Marta iseseisvumine tähendab paratamatult kokkupõrget ühiskondlike piirangutega, ent temas on sitkust ja soovi astuda oma teed. Romaan jutustab seega korraga ühe naise elukäigu ja laiemalt ühe kogukonna ning ajastu portree, millel on tugev sotsiaalne mõõde.

Ellinor Rängel (1903–1987) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingus leidub nii romaane, jutustusi kui ka lastekirjandust. Tema teosed käsitlevad sageli argiseid, ent ühiskondlikult olulisi teemasid, tuues esile lihtsate inimeste elu ja püüdlusi. Rängelil oli oskus ühendada realistlik olustikukirjeldus ja sotsiaalne tundlikkus, mis tegi tema loomingust väärtusliku allika nii kirjandus- kui kultuuriloos. „Kullimaja Marta“ paistab tema teoste seas silma kui töölistemaatikat käsitlev romaan, mis dokumenteerib üht osa Läti ja Eesti ühise ajaloo sotsiaalsest taustast.