Püünis. Kas salakuulaja tapab?. Kas salakuulaja tapab?

Ellery Queeni kogumik „Püünis. Kas salakuulaja tapab?“ sisaldab kahte kriminaaljuttu, mis esindavad klassikalise detektiivkirjanduse parimaid jooni – loogilist ülesehitust, intellektuaalset mõistatust ja detailselt väljatöötatud süžeed. Mõlemad lood keskenduvad kuriteole, mille keskmes on ebatavaline olukord või nähtamatu niiditõmbaja, ning mille lahendamisele läheneb peategelane terava tähelepanu ja deduktiivse mõtlemise kaudu. Ellery Queeni lugudele omaselt on lugejale jäetud võimalus juhtum lahendada, ent vastus peitub sageli pealtnäha tühistes detailides, mis alles lõpplahenduses tähenduse omandavad.

„Püünis“ kujutab olukorda, kus näiliselt juhuslik sündmustejada osutub osavalt kavandatud skeemiks. Tegelastevaheline pinge kasvab samas tempos, mil uued faktid päevavalgele tulevad, ning igaühel võib olla motiiv, ent mitte alati võimalust. „Kas salakuulaja tapab?“ keerleb aga ümber pealtkuulamise, saladuste ja paranoia temaatika. Lugu mängib usalduse ja infojagamise piiridel – kes teab mida, millal ja miks, ning milline mõju on sellel teadmisel teiste saatusele. Mõlemad tekstid on kirjutatud täpses ja tagasihoidlikus stiilis, keskendudes sündmuste käigule ja loogilisele arutlusele, jättes emotsionaalse laetuse pigem varjatumaks, ent samas tunda olevaks taustaks.

Ellery Queen on pseudonüüm, mille all kirjutasid kaks ameerika autorit – Frederic Dannay ja Manfred B. Lee – kes lõid lisaks nimeka detektiivtegelase ka suure hulga loogikapõhiseid mõrvamüsteeriume. 20. sajandi keskpaigas kujunes Ellery Queenist nii tegelaskuju kui ka autoribränd, mille alla ilmus lugematul hulgal romaane, novelle ja stsenaariume. Nende loomingu tunnus on intellektuaalne mõistatuselement, mille lahendamine nõuab lugejalt samasugust tähelepanu nagu peategelaselt. Eesti keeles ilmunud kogumik „Püünis. Kas salakuulaja tapab?“ esindab just seda traditsiooni, kus krimilugu ei põhine niivõrd vägivallal või action’il, vaid analüüsil, kõhklustel ja peidetud seostel.