Jänesepoja õhtu koos isaga

Ellen Niidu „Jänesepoja õhtu koos isaga“ on luulevormis jutustus, mille tegevus toimub õhtusel ajal, mil päev on lõppemas ja tubased hääled vaibumas. Keskmes on jänesepoeg ja tema isa, kelle dialoog ja ühine olek kujundavad loo sisemise rütmi. Sündmusi on vähe – tegevustik piirdub õhtuste toimetuste, vestluste ja uinumise ettevalmistusega –, kuid just see piiratud raamistus loob võimaluse keskenduda meeleolule ja omavahelisele suhtlusele. Isa ja poja koosolemine ei ole kujutatud õpetliku vestlusena, vaid vaikses kulgemises, kus olulised on küsimused, kuulamine ja mõtted, mis ei vaja kohest vastust.

Tekst liigub aeglaselt ja rahulikult, kasutades kordusi, vahelduvat rütmi ja piltlikku keelt, mis toetab lugeja või kuulaja häälestumist. Luuletustes ei toimu suuri sündmusi ega järske muutusi – tähtis on see, kuidas üks hetk asendub teisega, ja kuidas päeva lõpp toob kaasa vaikuse, mida täidavad mõtted. Loomafiguurid ei ole siin pelgalt metafoorid, vaid vahendid, mille kaudu kujutada lapse ja täiskasvanu suhet olukorras, kus kiiret ei ole ning kus sõnad saavad kanda rohkemat kui üksnes tähendust.

„Jänesepoja õhtu koos isaga“ on tekst, milles aeglane kulg ja lihtne tegevusloogika loob ruumi rahunemisele. Luulevorm ei ole kasutatud vormilise ilustamisena, vaid kui rütmiline viis hoida tähelepanu ja suunata meelt. Raamat sobib ettelugemiseks, kus tähtsaks saab mitte ainult see, mida loetakse, vaid ka koosolemine, mis lugemise käigus tekib.