Ellen. Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis

„Ellen. Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis“ toob lugejani ainulaadse pilgu heitmise 1914. aasta suvesse, kui noor eestlanna Ellen Koppel viibis Saksamaal, Potsdamis, õppimas ja elamas ajal, mil Euroopa paiskus sõjakeerisesse. Päeviku kujul esitatud tekst ei käsitle mitte niivõrd lahinguid ega poliitikat, vaid noore naise sisemaailma, tema tähelepanekuid, kõhklusi ja arutlusi keset tundmatut ja ärevat aega. Tekstis põimuvad isiklikud kogemused ja laiemad ühiskondlikud muutused, moodustades peene ja vahetu dokumentatsiooni sellest, kuidas üks haritud baltisaksa juurtega eestlanna tajus ja mõtestas puhkenud maailmasõda ning oma rolli selles.

Koppeli märkmed avavad lugejale ka laiemalt tolleaegse noore naise vaimse elu: tema vaated emantsipatsioonile, rahvusküsimustele, eneseharimisele ja Euroopas aset leidvatele muutustele. Ta kirjeldab saksa üliõpilaselu, kohtumisi teiste tudengitega ning peegeldab oma mõtteid iseseisvuse, rahvuse ja kultuuri teemadel. Päevik kajastab ka tollaste eestlaste keerulist identiteeditunnetust, eriti Saksamaal viibides, kus ollakse ühtaegu oma ja võõras. Päeviku vorm pakub võimaluse näha ajalugu mitte üksnes sündmuste, vaid ka tunnete ja mõtiskluste kaudu, võimaldades süveneda ühe isiku kaudu tunduvalt laiematesse protsessidesse.

Ellen Koppel (hiljem Ellen von Stackelberg) sündis 1894. aastal Tartu lähistel ja oli pärit baltisaksa perekonnast. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja jätkas hiljem haridusteed Saksamaal. Tema elu ja päevik kajastavad haruldaselt vahetult seda, kuidas intellektuaalselt aktiivne Eesti naine tajus ja koges Esimest maailmasõda isiklikul ja kultuurilisel tasandil. Hiljem kujunes temast tuntud õpetaja ja ühiskonnategelane. Tema päevik on tänuväärne ajalooline dokument, mis kõneleb mitte ainult minevikust, vaid ka inimmõtlemise kestvusest ajalooliste murrangute keskel.