Tuvi Malm

Ella Ilbaku romaan „Tuvi Malm“ ilmus esmakordselt 1945. aastal Rootsis, kus autor pagulasena viibis, ning kujutab ühe noore eesti naise sisemist teekonda ja enesemõistmise püüdlust muutuvas maailmas. Peategelane Tuvi Malm on tundlik ja mõtlik noor naine, kes otsib oma kohta elus ja kunstis, liikudes lapsepõlvest täiskasvanuea künniseni. Romaanis on oluline roll inimese siseilmal, üksildusel ja vaimsel küpsemisel, kuid sama tähtis on ka seos looduse ja kehalise liikumisega – teemad, mis peegeldavad tugevalt autori enda tausta tantsijana.

Ilbak läheneb peategelase arenguloole poeetiliselt, kasutades peenekoelist keelt ja kujundeid, mis avavad Tuvi sisemaailma kõhklused, ihad ja ideaalid. Romaanis ei toimu suuri sündmusi ega traagilisi pöördeid – see on vaikne ja voolav teekond, mille käigus Tuvi tajub iseenda piire ja võimalusi. Läbi looduse, vaikuse ja liikumise jõuab ta sisemise selguse ja rahuni. Teos ei paku lihtsaid vastuseid ega selgelt joonistatud moraalseid järeldusi, vaid esitab elu pigem mõistatusliku ja vaevu tabatava kogemusena, mis avaneb aeglaselt ja tasahilju.

Ella Ilbak (1895–1997) oli eesti esimene professionaalne tantsija ja hilisem pagulasautor, kelle loominguline tegevus hõlmas nii tantsukunsti kui kirjatööd. Tema proosa on tugevalt seotud kehalise kogemuse ja esteetilise maailmatajuga, olles samas introspektiivne ja filosoofiline. „Tuvi Malm“ on tema ainus romaan, kuid sellel on eriline koht eesti kirjanduses kui tundliku ja omanäolise naiskirjaniku eneseväljenduse näitel. Ilbaku kirjutuslaad ja maailmatunnetus teevad romaanist mitmekihilise ja aegumatult kõnetava teose, mis sobib nii eksistentsiaalse kui esteetilise lugemiskogemuse otsijale.