Otsekui hirv kisendab.... Mälestusi ja tõekspidamisi. Memuaarid

Ella Ilbaku mälestusteraamat „Otsekui hirv kisendab...“ on mitmekihiline tagasivaade ühe tantsija ja mõtleja eluteele. Teose põhiteljeks on Ilbaku kujunemislugu: lapsepõlv Lõuna-Eestis, esimesed sammud tantsumaailmas ja pikad rännuteed läbi Euroopa, kus ta töötas mitmetes kultuurikeskustes ja kohtus oma ala tippudega. Oma teekonna kirjeldamisel on autor üksikasjalik, kuid mitte ilustav – ta laseb lugejal tajuda ajastu raskusi, loomingulisi kahtlusi ja isiklikke murdehetki. Tantsu roll tema elus ei piirdu üksnes kunstiga, vaid on samas ka eneseväljenduse ja eksistentsiaalse otsingu vorm.

Raamat ei ole pelgalt elulooraamat, vaid ka mõtteline päevik, milles peegelduvad autori väärtused, eetilised kaalutlused ja arusaamad kunstist, inimeseks olemisest ja loovuse tähendusest. Ella Ilbak ei pelga filosoofilisi üldistusi ning mitmed peatükid loovad pigem kontemplatiivse kui kronoloogilise meeleolu. Ta arutleb näiteks selle üle, kuidas muutuvad ajas ilumeel ja vaimsus, kuidas säilitada inimese sisemine tuum suurte ühiskondlike vapustuste keskel. Eriti huvipakkuv on tema vaade paguluse aastatele, mis kujunesid uueks eneseleidmise ajastuks. Teos haarab kaasa oma rütmilise ja poeetilise keelekasutusega, mis peegeldab hästi ka tantsija sisemaailma.

Ella Ilbak (1895–1997) oli eesti tantsukunsti üks teerajajaid ja esimesi rahvusvaheliselt tuntud lavatantsijaid. Tema karjäär algas 1920. aastatel ning kulges läbi paljude Euroopa kultuurikeskuste, sh Berliini ja Pariisi. Ta oli iseseisev loomeisik, kes otsis pidevalt uusi vorme ja väljendusvahendeid. Eestisse naasis Ilbak alles 1950. aastatel, jäädes seejärel tagaplaanile, kuid tema loomingulist pärandit on hiljem taas hinnatud. „Otsekui hirv kisendab...“ kujutab endast haruldast ja sisukat isiklikku dokumenti, mis ühendab ajalugu, kultuuri ja sisekaemust.