Hilised õhtud eetris

Elizabeth Hay romaan „Hilised õhtud eetris“ jutustab inimestest, kes on eri põhjustel otsustanud alustada elu kaugemal, Põhja-Kanada väikese raadiojaama vaiksel perimeetril. Teose keskmes on Harry Boyd – endine telemees, kes naaseb oma kunagisse alguspunkti Yellowknife'i. Tema ümber koondub väike ring hääli ja saatuseid, kelle elusid ühendab raadioeeter, ent lahutavad sisemised heitlused. Eetris kõlav Dido Parise hääl köidab Harry tähelepanu, ent naise rahutu loomus ei luba sidemetel kesta. Paralleelselt tööeluga kulgevad suhted ja sisemised otsingud loovad romaani tuuma, kus igatsus ja üksindus on sagedased kaasteelised.

Romaanis kerkib olulisele kohale ka kanuumatk, mille Harry võtab ette koos kolleegidega. Matk, mis algab ajaloolise uudishimuna John Hornby traagilise retke vastu, kujuneb iseenda proovilepanekuks. Looduse keskel muutuvad suhted ja jõujooned, ning Harry tähelepanu nihkub Dido juurest tagasihoidliku, ent järjekindla Gwen Symoni suunas. Samaaegselt taustal kerkivad küsimused põlisrahva õigustest ja loodusvarade ekspluateerimisest, mille võrdkujuks saab Mackenzie oru gaasijuhe. Hay seob isiklikud teemad laiemate ühiskondlike probleemidega, tuues romaani taustale sotsiaalse ja poliitilise mõõtme.

Elizabeth Hay on Kanada kirjanik, kelle loomingus on keskne koht põhjamaisel maastikul ja inimese sisemisel liikumisel. Romaan „Hilised õhtud eetris“ pälvis 2007. aastal maineka Gilleri auhinna, tuues rahvusvahelist tähelepanu tema oskusele kujutada peene tundlikkusega inimpsühholoogiat ja vaikseid pöördeid. Hay on kirjutanud ka romaane „Ilmavaatleja“ ja „Garbo naerab“, lisaks mitmeid lühijutte. Tema kirjutamislaadi iseloomustab vaikne sügavus, detailirohkus ja oskus luua atmosfääri, milles loodus, inimsuhted ja ajaloolised kihistused põimuvad vaoshoitud, ent mõjuvaks tervikuks.