Söö, palveta, armasta

Olen nüüd maailmas ringi rännanud, ametlikult ära lahutanud, Davidist üle saanud, vabanenud vajadusest kasutada meeleolu mõjutavaid arstimeid, õppinud selgeks uue keele, istunud Indias paari unustamatu hetke vältel Jumala peopesal, õppinud tarkusi Indoneesia nõidarstiIt ja ostnud kodu perekonnale, kes vajas hädasti kohta, kus elada. Ma olen õnnelik, mu tervis on hea ja psüühika kenasti tasakaalus. Ning tõepoolest, ei saa märkimata jätta, et ma seilan selle ilusa väikese troopilise saare poole koos oma brasiillasest kallimaga. Tunnistan ka ise, see on tõepoolest lausa naeruväärselt muinasjutuline lõpp minu looIe, umbes nagu väljavõte koduperenaise heleroosast unistusest. (Võimalik, et isegi mu enda väga vanast unistusest.) Ainus, mis ei lase mul nüüdsama muinasjutu roosamannaks lahustuda, on see kindel teadmine, mis on viimase paari aastaga mu luustiku tugevaks kasvatanud: mind ei päästnud prints valgel hobusel; ma ise korraldasin oma pääsemise.Lugejal on võimalik rännata koos autoriga ja jälgida, kuidas segaduses, vaimselt ja hingeliselt kurnatud naisest saab noorenenud, enesekindel ja armunud naine. Autor, kes tundis, et ta elu on tupikusse jõudnud, otsustas minna seda muutma. Itaaliast otsis ja leidis ta naudinguid ja köögimõnusid, Indias õppis mediteerima ning Indoneesias sensuaalsust ja vaimset tervenemist. See raamat on ühtaegu füüsiline teekond, vaimne otsimisretk ja reisimälestus. See raamat on ühtaegu füüsiline teekond, vaimne otsimisretk ja reisimälestus.